Erakonnad vastavad Tartu Postimehe küsimustele

Raudtee. Illustreeriv foto. Foto: Urmas Luik

Tartu Postimees pakkus riigikogusse kandideerivatele erakondadele võimaluse avaldada oma seisukohti mõningais Tartut, Tartumaad ja ka laiemat üldsust puudutavais asjus, esitades neile 14 küsimust (avaldatud 24. jaanuaril).  Ettepanekule vastas seitse erakonda: Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eestimaa Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Alates tänasest hakkame nende vastuseid avaldama.  

1. Kas tuleviku Rail Baltica Euroopa rööpalaiusega raudtee, millel hakkaks sõitma Tallinna-Varssavi-Berliini kiirrong, peaks minema läbi Tartu või Pärnu? Kas te tahate kaitsta Tartu varianti?
------------------------------------------------

Isamaa ja Res Publica Liit
Tahame kaitsta Tartu varianti väga lihtsal põhjusel: mõlema suuna väljaehitus on Eestile nii vajalik kui ka IRLi juhitud planeeringudokumentides ette nähtud. Tartu suuna väljaehitus on plaanis eelisjärjekorras.

Pärnu suunal tuleb enne teha veel mitmeid detailsemaid planeeringuid, praegu pole osa omavalitsuste üldplaneeringus vastava koridori eraldust, seetõttu on tegemist pikema projektiga. Rööpalaius ei ole oluline, sest tehnilised lahendused võimaldavad tänapäeval olla märksa paindlikum.

Tartu suunal oleks reaalne panna tööle kiirrong 160 km/h, Pärnu suuna tulevikuprojekt võimaldaks veel suuremat kiirust, kuid seda juhul, kui rong Pärnus ei peatu (igas riigis oleks sisuliselt üks peatus, sama rööpmestikku saavad ülejäänud ajal kasutada ka aeglasemad rongid, mille kiiruse võtab maha peamiselt peatuste hulk).

Keskerakond
Tartule on see ühendustee kahtlemata hädavajalik. Oleme kasutanud kõiki võimalusi, kaasa arvatud kohtumisi sõpruslinna Riia juhtidega, kallutamaks Läti otsustajate valikut nii, et nendepoolne raudteeots ulatuks ikka Valka.

Ega te ometi arva, et keegi hakkab raudteed Valgast läbi Pärnu või Mõisaküla Tallinna vedama? Asjade seis on lootusrikas.

Reformierakond
Pooldame varianti, et tulevane kiirrong hakkab läbima Tartut. Tartu on oluline kultuurikeskus mitte ainult Eestis, vaid terves Baltikumis.

Ülikool ning boheemlaslik atmosfäär toob Tartusse palju välisriikide tudengeid ja noori ning mugavam rongiühendus muudaks ülikoolilinna märksa kergemini ligipääsetavaks. Ühe või teise reisisihtkoha või elupaiga valikul saab määravaks just koha ühendatus ülejäänud maailmaga ning tähtis pole kilometraaž, vaid ajakulu.

Rahvaliit
Tuleviku Rail Baltica raudtee parim asukoht on läbi Tartu, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks põhja-lõunasuunalise aktiivse kaubaveo ning teiseks sellesse koridori jäävate potentsiaalsete reisijate hulga tõttu. Lisaks toob uue raudteekoridori rajamine läbi Pärnu kaasa keskkonnariske ja on märkimisväärselt kallim.

Tartus on raudteekoridor juba olemas ja just majanduslikel põhjustel on trassi valik läbi Tartu ainuõige. Võrreldes Pärnuga on Tartu kehvemas seisus ainult sõiduajalt.

Rail Baltica puhul peetakse tähtsaks vahemaade läbimise kiirust ja on käidud välja ka väide, et Tallinna-Varssavi-Berliini kiirrong ei pruugigi Eestis mujal peatuda kui ainult Tallinnas. Sellisel juhul on tõepoolest lühim sõiduaeg Tallinnast Berliini Pärnu kaudu, kuid arvestades võimalike reisijate arvu, jääb seda koridori ööpäevas läbivate kiirrongide arv väga väikseks, mistõttu raudteed kasutatakse peamiselt kaubaveoks ja riigisiseseks reisijateveoks.

Pärnu suunal ligi miljard eurot suurema investeeringu vajadus peaks panema mõtlema kõiki poliitikuid. Eeltoodu ei tähenda, et Tallinna-Pärnu vahele ei võiks raudteekoridori maa-ala planeerida ja sinna maad reserveerida, sest praegu on meil maad lahedasti käes. Kui Eestis elab saja aasta pärast näiteks viis miljonit inimest, on sellise kiire raudtee väljaehitamine ka läbi Pärnu täitsa mõeldav.  

Eestimaa Rohelised
Loomulikult peab Tartust saama kiirrongiga Kesk-Euroopasse ja miks ei võiks see liin alata Tallinnast. Kiire rongiühendus Tartu ja Tallinna vahel peaks olema riigi prioriteet, igati euroopalik oleks läbida riigi kahe suurema linna vahe rongiga näiteks tunniga.

Rail Baltica ühendust saab paraku ehitada vaid lõunast põhja suunas ning see eeldab esmalt Poola suuremat huvi ja kiiremat tegutsemist. Siin annab Eestil kindlasti palju teha Varssavi ja Brüsseli koridorides ning seda koostöös soomlaste, lätlaste ja leedulastega.

Korralik ühendus Tartu ja Tallinna vahel on loomulikult tähtsam kui ehk kümmekonna aasta pärast valmiv Rail Baltica. Kiirrong ei teeks Tallinna ja Tartu vahel peatusi ning ei lahendaks seega vahepeal elavate inimeste liikumisvajadusi. Liikuda on vaja kesk­konnasõbralikult ja turvaliselt ning seega tuleb praegusest kiiremasse ja tihedamasse raudteeliiklusse pidevalt investeerida.

Leiame, et Tartu-Tallinna neljarealise kiir­tee ehitamise asemel võiks riik panustada kiiremasse ja tihedamasse reisirongiliiklusse nende linnade vahel. Kindlasti tuleks kaaluda elektriraudtee kontaktvõrgu pikendamist Aegviidust Tartu poole, milleks on võimalik taotleda tuge Euroopa Liidult.

Öeldu ei tähenda, et peame normaalseks praegust reisirongi 2,5-tunnist sõiduaega Pärnu ja Tallinna vahel. Keskkonnasõbralikku raudteeliiklusse tuleb investeerida kõikjal ja sõltumata kiirest ühendusest Kesk-Euroopaga.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Olles vestelnud Euroopa transpordivoliniku Siim Kallasega, teame, et projekt Rail Baltica hakkabki käima just läbi Tartu. Lahtine on vaid rööpa­laiuse küsimus, siin tuleb kogu piirkonnal teha millalgi ühisotsus. Esimesed investeeringud on Eestil vanasse raudteesse juba ka tehtud ja konkurentsi pole karta. Vaid projekti kolmas, ebarealistlikult kallis etapp viiks uue raudtee ehitamiseni Pärnu kaudu. Seejuures peavad ka lätlased seda lahendust omalt poolt ebamõistlikuks.

Et aga rongiühendusest ja -liinist meile rohkem kasu tõuseks, peame olema nupukad oma jaama ja reisijate korjeala väljaarendamisel. Sellest sõltuks näiteks see, kummalt poolt Peipsit võiks minna tulevikus rahvarohkemgi Peterburi-Riia-Varssavi liin.

Järgmisel paaril aastal peavad linnavalitsus ja siit valitud riigikogu liikmed teadvustama Tartut kui piirkonna tähtsaimat logistilist sõlme ja saama siia riiklikud investeeringud. Ei piisa mõtlemisest ühe köetud toakese raames, sest kogu kompleks tuleb välja arendada ning linna-, lähi- ja piirkondlike liinide bussiühendus kohale tuua.

Kristlikud Demokraadid

Eestil on kogemus hakkama saamisest kahe erineva laiusega raudteel. Lääne-Eesti siseraudtee oli kitsamate rööbastega vaid majanduslikel kaalutlustel, nüüd on riikidevahelise raudtee puhul majanduslikud kaalutlused samuti esikohal – otsetee läbi Pärnu on põhjendatum. Pealegi, kas tartlased tahaksid linna läbivaid kaubaronge veel teisegi laiusega raudteel ning sellega kaasnevaid probleeme? Meile on vajalik neljarealine autotee Tallinna ja Tartu vahel, sellel suunal liigutakse rohkem.

Kiirrongi Tartut läbivat varianti saab kaitsta, tuginedes uuringutele ja ka keskkonnamõjudele. Aga kui valitsus on sõlminud riikidevahelise kokkuleppe, siis ei ole see enam Eesti-sisese planeerimise ja uuringute ala.