Koduse veemotohooaja viimaseks mõõduvõtuks on saanud Anne kanalil peetav Eesti meistrivõistluste finaaletapp, mida korraldab Tartu Kalevi veemotoklubi. Nagu tehnikaspordis ikka, tuli ette vimkasid, ent suures plaanis kasutasid tartlased koduvete eelise ära.
Galerii: veemotohooaeg lõppes kihutamisega Anne kanalil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võisteldi kuues paadiklassis ning igaühes neis peeti kolm sõitu. Alustasid noored GT-15 masinaklassis, kus tartlaste suurim lootus oli seotud selle klassi tänavuse maailmameistri Stefan Arandiga. Viimane võitiski kõik kavas olnud kolm võistlussõitu ning võis pjedestaalil võidukarika pea kohale tõsta.
Kaksikvõidu kindlustas Tartu Kalevile Kärol Soodla. Sanna Aaslav-Kaasik hõivas pjedestaali kolmanda astme. Selles klassis kuulus lausa viis esimest kohta eestlastele, lätlased ja soomlased pidid leppima tagasihoidlikemate kohtadega.
Stefan Arand pidi pärast GT-15 klassi autasustamist astuma aga kohe uuesti pjedestaali kõrgeimale astmele, sest esimeseks tuli ta ka JT-250 paatide arvestuses. Esikoha nimel õnnestus tal alistada Niklavs Parolis Lätist ja kodumaine konkurent Georgi Iljin. Nii GT-15 kui JT-250 klassis krooniti Arand ka Eesti meistriks.
Oodatud, kuid natuke siiski üllatusliku meistritiitli jättis Tartusse Viktoria Soodla ja seda GT-30 masinaklassis. Varem kümme aastat balletiga tegelenud Soodla jõudis veemotosporti alles mõne aasta eest. Sel hooajal on ta meistritiitli nimel kembelnud tugeva Tallinna sõitja Sander Sarliniga, kes tuli selles klassis mullu maailmameistriks.
Otsustava finaaletapi avasõidu võitis Soodla, teise Sarlin ning kõik jäi viimase sõidu otsustada. Sarlin juhtis kindlalt viimast sõitu, kuid tegi siis kanali põhjapoolse poi juures pirueti ning teda jälitanud Soodla võttis oma. Talle on see esimene Eesti meistritiitel. Sarlin pidi tänasel võistlusel leppima kolmanda kohaga. Nende vahele pressis end venelane Yaroslav Palamarchuk.
Võistlusklassis S-550 tegid kaasa üksnes kolm lätlast. Kiireim oli neist Janis Sejans. F4S masinaid sõitis Anne kanalil vaid üks ja seda juhtis Reio Käsnapuu.
Ka hiljuti juba neljandat korda OSY-400 paadiklassis maailmameistriks tulnud ja sellega veemotospordis ajalugu teinud Rasmus Haugasmägi pidi kodupubliku ees võistlema üksi. Veel üks võistleja tuli kohale, kuid oma paati ta millegipärast veele ei ajanud. «Pingelise võistluse OSY-400 paadiklassis võitis Rasmus Haugasmägi,» lõõpis omaaegne kange konkurent ja kahel korral samas paadiklassis maailmameistriks tulnud Sten Kalder, kes sel korral kandis ürituse juhtimise rolli.
Ilmselt mõtlesid konkurendid, et Haugasmägi vastu nad ei saa ning jätsid tulemata. Võidumees ise arvas, et OSY-400 klassis on novembrikuus ees ootamas veel Euroopa meistrivõistlused ja ehk otsustasid konkurendid oma tehnikat hoida. EMi peab Haugasmägi ise aga väga tähtsaks võistluseks ning plaanib sinna kindlasti kohale minna ning hästi esineda.
Haugasmägi lõi kaasa ka kiireimas kavas olnud võistlusklassis O-250. Metanooli rüüpav ja 14 000 pööret minutis arendav mootor tõukab paati edasi kiirusega 160 km/h ja rohkemgi. Esimese sõidu võitis kindlalt Haugasmägi. Ka teises sõidus oli ta pikalt ees, kuni paat jäi ühtäkki seisma. «Mootor töötas hästi, aga võll, mis annab jõu vindile, läks pooleks,» nentis Haugasmägi.
Nii tuli tal venelasest konkurendi Vadim Ushakovi sõitu jälgida läbi kiivrivisiiri ning kolmandat sõitu juba kaldalt.