Eesti jalgpalli meistriliiga 30. vooru avamängus pakkus poolehoidjatele suurepärase elamuse Tartu Tammeka, kui Tamme staadionil alistati tulemusega 3:2 valitsev meistermeeskond FC Flora. Viimati olid tartlased Florast jagu saanud pisut vähem kui kuus aastat tagasi, seejärel oldi rohevalgete vastu võiduta 23 matši järjepanu.
Kuigi kohtumine algas külaliste suure survega, oli Tammeka tänu Marek Tšernjavski 40. minuti tabamusele avapoolaja järel 1:0 eduseisus.
Kui teist poolaega oli mängitud kümmekond minutit, suutsid külalised viigistada. 1:1 püsis tablool kuni 82. minutini, mil algas tõeline väravasadu: esmalt viis vahetusmees Randin Rande Tammeka ette, kaks minutit hiljem Flora viigistas, ent omakorda kohe seejärel haaras Tammeka uuesti eduseisu, kui Rande söödu järel skooris meeskonna kapten Kaarel Kiidron.
Sellele tabamusele Flora enam vasturohtu ei leidnud ning nii Tammekale ülimalt magus võit, millega tõusti ka tabelis seitsmendaks, mööda Narva Transist. Flora, kes võidu korral tõusnuks liidrikohale, jätkab Levadia ja Infoneti järel kolmandal kohal.
Mängujärgne intervjuu Tammeka peatreeneri Indrek Koseriga
Palju õnne! Kas võib öelda, et see oli sinu treenerikarjääri parim võit?
Jah, võib nii öelda küll, sest ega minu käe all vist polegi me ühtki suurt esinelikust võitnud. Selles mõttes on see kindlasti kõige suurem võit.
Mängust rääkides, siis kohe alguses pani Flora tugeva surve peale ja väravavaht Karl-Johan Pechter pidi ikka päris mitmel puhul meeskonna halvimast päästma.
Mänguks valmistudes oli meil plaan A ja plaan B. Plaan A tekitas kohe alguses väga lahtise mängu, Floral tekkisid võimalused ja meil tekkisid võimalused. Plaan B oli natuke kompaktsemalt mängida ja pidime sellele suhteliselt kiiresti üle minema, sest Flora leidis käike ettepoole väga hästi.
Aga Pechter oli muidugi tubli, ta on kogu hooaja väga hästi mänginud ja meeskonda olulistel hetkedel päästnud. Kui sa tahad Florat võita, peab su väravavaht tassima ka.
Kas teiseks poolajaks oli plaan võimalikult kaua üks-nulli hoida?
Otseselt polnud, tahtsime mängida samamoodi edasi, aga nad lõid kiirelt tagasi. Samas ma ei mäleta sellist mängu, kus meil oleks Flora vastu nii palju reaalseid väravavõimalusi olnud – kui meil kõik sisse oleks läinud, oleks viis-kuus vabalt võinud olla see number. Muidugi Floral oli võimalusi veel rohkem, kui neil oleks kõik sisse läinud, siis nemad oleks võinud lüüa 15 või 16. Nii et oli üks lahtine mäng.
Treenerina saad ilmselt väga rahul olla Randin Rande sisse vahetamisega: ta lõi kohe värava ja andis võiduväravale söödu.
Jah, ta ütles ise ka enne mängu, et on oma endise koduklubi vastu ülimotiveeritud väravat lööma. Tuli, nägi ja tegi.
Ega vist hooaja eel ei oleks osanud arvata, et meistriliigas jääb Tammeka saldoks valitsevate meistritega üks võit, kaks viiki ja üks kaotus?
Ega jah. See tänane võit on oluline ka sellepärast, et hooaja lõpp on Flora jaoks ülitähtis, neil on kõik mängus, nad olid 11 mängu püsinud kaotuseta – nad ei teinud absoluutselt mingit hinnaalandust.
Selles mõttes on see võit magusam kui need kevadised viigid, kus ei olnud neil veel nii vesi ahjus. See võis olla samas ka põhjus, mis neid natuke pidurdas – neil oli kaks väga tähtsat mängu just selja taga (1:1 viik Kaljuga ja 2:1 võit Infoneti üle – toim), võib-olla oli kusagil kuklas, et nüüd peaks tulema natuke kergemini.