/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2009/02/25/139835t1h63a2.jpg)
Gripi vastu vaktsineerimata inimesed ei ole Tartu Ülikooli Kliinikumi külastajate hulgas praegu teretulnud, ütleb nakkusarst Matti Maimets.
Haiget külastama vaktsineerimata ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets palub gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste suure leviku tõttu kõigil sellest piirangust kinni pidada.
«See on südametunnistuse asi! Vaktsineerimata külastaja mõelgu eelkõige selle peale, kas ta tõesti soovib haiglas paranevat lähedast uude, tõsisesse ohtu seada,» rääkis Maimets.
Infektsioonikontrolliteenistuse arst Vivika Adamson lisas, et Tartu Ülikooli Kliinikumis on praegu gripi tõttu hospitaliseeritud 15 inimest, neist kaheksa last. Neljal patsiendil on haigus raske kuluga, nad viibivad intensiivraviosakonnas ja nende kopsud vajavad kunstlikku ventilatsiooni. «Nad on riskirühma kuuluvad haiged, kel ongi suur tõenäosus põdeda grippi raskel kujul,» märkis Adamson.
Samuti ütles ta, et kaks viimast nädalat on olnud haigestumistelt stabiilsed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on täiskasvanute haigestumiste arv praegu suurem.
«Eelmisel nädalal 18st erakorralise meditsiini osakonda gripilaadsete haigustunnustega pöördujast hospitaliseeriti kohe seitse,» sõnas Adamson. «Ja 49st lastekliinikusse pöördujast jäeti haiglasse kaheksa last.»
Külastaja on tähelepanu all
Haigete külastamist päriselt ära keelata kliinikum siiski ei kavatse. «Kui mina oleksin haiglavoodis, sooviksin ju ka, et keegi mind vaatamas käiks,» sõnas Maimets.
Külastuste piiramine tähendab seda, et haiglasse ei minda suure inimeste hulgaga korraga, vaid et patsienti käib vajaduse korral vaatamas talle kõige vajalikum inimene, kes on vaktsineeritud.
Kui külastaja osakonda siseneb, tuleb tal valmis olla kohtumiseks valveõega, kes pärib, kas ta on ikka terve ja kelle juurde ta läheb. Ka juhatatakse tulija antiseptikuga dosaatori juurde, kus palutakse käed puhastada.
Mõnikord on haiget külastama minnes otstarbekas kasutada näomaski. Teinekord on oluline, et mask oleks külastuse ajal ees haigel endal. «See on nakkuse leviku seisukohalt peenike teadus ja need küsimused lahendame käigu pealt,» sõnas Maimets.
Hea aeg külastuseks on siis, kui patsiendiga päeva jooksul ette võetavad protseduurid on lõppenud – niisiis pärast kella 16 või 17. Külastus ei tohiks kesta terve pika õhtu.
Vaktsineerida veel jõuab
Ka palus Matti Maimets inimestel mõelda, et vaktsineerida ei ole sugugi hilja. Haigestumiste hooaeg kestab ja gripp on tõsine haigus.
Neile, kes on heitunud Soome uudisest, nagu oleks gripivaktsiin Pandemrix narkolepsia põhjustaja, ütles Maimets, et see on ajakirjanduslikust tööloogikast lähtudes siiski liiga resoluutselt välja öeldud – seos vaktsiini ja narkolepsia vahel on alles hüpoteetiline.
«Te mõelge nüüd ise – kõnealust vaktsiini on saanud 31 miljonit inimest, ajaline kokkulangevus narkolepsiaga on aga sajal juhul,» selgitas ta. «Ja esialgu alles uuritakse võimalikku põhjuslikku seost, et vaktsiinid oleksid võimalikult ohutud. Rootsi riik on näiteks öelnud, et tema seost ei näe, ja lõpetas uurimise.»
Neile, keda see selgitus ei rahusta, palus Maimets öelda, et tänavuseks hooajaks välja töötatud vaktsiin on hoopis teine ravim. See on kolmikvaktsiin ehk vaktsiin, mis annab immuunsuse kahe A-tüvega ja ühe B-tüvega gripi vastu.