Hundid murdsid Karulas hulgaliselt lambaid

Hundid murravad Karulas lambaid. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Valgamaal Karula kandis on tänavu aset leidnud juba kümme juhtumit, kus hunt või hundid on käinud lambakarjadest matti võtmas. Kahe viimase murdmisega saatsid võsavillemid loojakarja kokku ligi kolmkümmend villalooma.

Keskkonnaameti Jõgeva,- Tartu,- Põlva,- Valga- ja Võrumaa jahinduse spetsialist Margo Tannik täpsustas, et murtud lammaste arv võib veelgi suureneda: osad määgijad jäid küll kiskjate hammaste vahel ellu, kuid kui neist enam eluloomi ei saa, saadetakse nad hädatapule.

Kokku on hundid Karula kandis murdmas käinud kümnel korral. Kui alguses võeti heaks üks-kaks lammast ning võis arvata, et tapatööde taga on paar hunti, siis viimase kahe korra põhjal võib arvata, et murdjaid on rohkem ja piirkonnas tegutseb suurem hundikari.

Margo Tannik lisas, et mujal Lõuna-Eestis pole hundid tänavu väga palju pahandust teinud. Murdmisi on tulnud ette üksikult ja hajutatult, vaid Jõgeva lähedal on hallivatimehed kaks korda järjest lambalihaga maiustamas käinud.

Ka keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi märkis, et kui Karula juhtumid välja arvata, siis võrreldes paari eelmise aastaga pole hundid tänavu liiga ahneks läinud ning mingist erakordsest murdmislainest rääkida ei saa, pigem on selles plaanis kogu Eesti kontekstis tegu tagasihoidliku aastaga.

«Siin võib olla mitu põhjust,» ütles Talvi. «Ühelt poolt on huntide arvukust korrigeeritud jahipidamisega, teisalt on nähtavasti tõhusaks abiks ka kiskjatõrjeaiad, mida on üle Eesti päris palju rajatud.»

Tõnis Talvi nentis, et just sügis on see aeg, kui lambad kõige enam huntide roaks langevad. Kuna kutsikad võõrutatakse piimast, tekib rohkem suid, kes vajavad liha ning sestap suureneb ka huntide toidutarbimine. «Aga isikuliselt murdjaid rohkem veel ei ole, sest pojad praegu jahil ei osale. Saaki käivad hankimas täiskasvanud loomad,» selgitas Talvi.

Spetsialisti sõnul on hundid jaotunud ühtlaselt üle Eesti ning see, et murdmisi esineb ühes kindlas piirkonnas, ei pruugi tähendada sugugi seda, et seal elutsebki suurem kari.

«Karja liikumispiirkond on tegelikult väga suur, raadiusega kuni sada kilomeetrit. Aga kui kusagil on saak lihtsalt saadaval, siis seal võivadki esineda kordusmurdmised,» tõdes Talvi, et positiivne kogemus võib võsavillemid teinekordki kohale tuua.

Tagasi üles