Eesti Üliõpilaste Seltsi seitse väärikat värvikandjat sammusid täna pärastlõunal Eesti Rahva Muuseumi Veski tänava hoidla suunas. Noortel meestel oli austav ülesanne saata 132 aasta vanune seltsi sini-must-valge lipp selle uude – ja loodetavasti ka viimasesse – koju ERMi vastses hoones Raadil.
Galerii: ajalooline lipp leidis ERMis uue kodu
Villem Koern, Sten Torpan, Mihkel Pisa, Kevin Kanarbik, Kari Kalk, Roland Keskküla ja Kristjan Veermäe suundusid hoidla teisele korrusele. Ühisel jõul võeti sarkofaag lipuga kõrgelt riiulilt alla ning seejärel liiguti pühalikul sammul hoidlast välja. Sarkofaag asetati ERMi kaubikusse ning nii algas ajaloolise trikoloori viimane pikem teekond. 132 aastat tagasi oli seesama lipp viidud uhke kaheksa-hobuselise toolvankriga pühistemiseks Otepääle.
ERMi uue hoone uksel oli EÜSi delegatsiooni ootamas muuseumi direktor Tõnis Lukas, kellega koos suunduti spetsiaalselt lipu eksponeerimiseks mõeldud väikesesse näitusesaali. ERMi peavarahoidja Riina Reinvelti juhtimisel rulliti meie kõige esimene sini-must-valge lipp lahti ning pärast seltsivendade üles võetud lipulaulu leidis trikoloor endale viimse puhkepaiga suures vitriinis. «Ajaloolised kortsud jäävad sisse,» rahustas Lukas kohalviibinuid, et pressraua alla õrna kangast ei saadeta.
EÜSi poolt võttis sõna esimees Villem Koern. Ta nentis, et nende lipp, mis juba 1918. aastal Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt riigilipuks tunnistati, on teinud läbi pika ja kummalise tee.
«Oma nooruses tulid sa Otepäält Tartu tudengiellu, võõraste eest peitsid sa end korstnajalas, ning nüüd on sinu rolliks ärgitada inimesi igapäevaelu kaootilises tormamises meenutama suuremaid väärtusi ning samuti kasvatad sa Eesti noorsugu isamaalisusele. Olgu sul siin hea,» kõlas Koerni sümboolne hüvastijätt.
Tõnis Lukas rõhutas, et Eesti rahval on selle lipuga oma suhe – tegemist on püha lipuga. «Eesti rahva muuseumil on haruldane õnn olla selle lipu püsivaks koduks juba teist korda ja nüüd siis lõpuks ka niimoodi, et ta on kõigile vaadata,» ütles Lukas.
ERMi direktor on veendunud, et taolise tähendusega lipp peab olema avalikult eksponeeritud. «Ma arvan, et mehemeel on hakanud Eestis pisut kaduma ka sellepärast, et selts ei ole saanud oma lippu kõigile kogu aeg näidata,» rääkis Lukas. «Aga kui meie ümber on vähe mehemeelt ja otsustusjulgust, siis võibki minna nii, et järgmised põlvkonnad väsivad ära, nad ei tea, mille nimel võidelda.»
«Selleks, et see mehemeel ei kaoks, on selle lipu õige koht rahva simade all, lasteaialastest eakateni välja. Usun, et oli viimane aeg lipp rahvale näha tuua ja ERM on selleks parim koht. Ja annaks jumal ja selts, et see lipp oleks siin igavesti,» avaldas Tõnis Lukas lõpetuseks lootust.