Vana piison läheb pisut puhkama

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi asedirektori Margus Otsa sõnul pole veel teada, kas zooloogiamuuseumi kõiki topiseid saab uuenenud muuseumi välja panna. Uusi topiseid silmapiiril pole ja nüüd on otsus­tatud, et ammu teise ilma läinud ninasarvik Maša topisena edasi ei kesta. Foto: Margus Ansu.

No kes meist ei mäleta lapsepõlvest zooloogiamuuseumis nurga tagant vastu astuvat piisonit, päevinäinud kaelkirjakut või klaasi taga möirgavat lõvi. Peagi on seal kõik teisiti.

«Jah, veel veidi aega saab siin lapsepõlve meelde tuletada,» kinnitas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi asedirektor Margus Ots. Lapsepõlvest rääkides pidas ta silmas asjaolu, et loodusmuuseumi alla kuuluva zooloogiamuuseumi ja geoloogiamuuseumi viimane ekspositsioon valmis 1970. aastal.

Vaatamata sellele külastas läinud aastal loodusmuuseumi ligi 20 000 väikest ja suurt.
«Siin on 5500 eksponaati ja ikka kõik vaadatakse läbi,» rääkis zooloogiamuuseumi muuseumiteenija Anna Must. «Lastele meeldivad kõige rohkem suurte loomade topised ning elusad maod ja kalad.»

Muuseumis käib igas eas inimesi: näiteks nädalavahetuse hommikuti tulevad lapsed ema, isa või vanaemaga. Pärastlõunal leiavad muuseumi tee armunud paarid, keda 78-aastasel Anna Mustal annab õhtul nurga- ja kapitagustest otsida.

Selle aasta lõpust jääb Anna Must koduseks, sest zooloogiamuuseum läheb külastajatele mõneks ajaks kinni. «Uuendame ja ajakohastame ekspositsiooni ning teeme siia korralikud õppeklassid, et saaksime toetada koolide õppekavasid,» selgitas Margus Ots.

Zooloogiamuuseumi kolme saali kolitakse ka geoloogiamuuseum. «Kui toome loomade, lindude ja putukate kõrvale rohkem ökoloogilisi teemasid, saame külastajatele luua loodusest laiema pildi,» rääkis Ots. Lisaväärtust hakkavad andma loodusehääled ja -videod.

Ruumipuudust pole karta: zooloogiamuuseumi saalidest viiakse teaduskollektsioone mahutavad suured kapid hoidlatesse ja ehitatakse välja rõdud.

Nii tekib sinna ruumi rohkem, kui on kahel muuseumil praegu näitusepinda kokku.

seumi uuendamiseks kulub ligi 1,9 miljonit eurot ehk 30 miljonit krooni. Sellest rahast 1,7 miljonit krooni saab muuseum Euroopa regionaalarengu fondi keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest.

Märtsis kuulutatakse välja riigihange muuseumi sisekujunduse tegija leidmiseks.

Tuleval aastal tehakse ehitustöid, sisustamine hakkab pihta 2013. aasta alguses ning sama aasta sügisel peaksid kõik olema oodatud uut püsiekspositsiooni uudistama.

Pikk ajalugu

• TÜ loodusmuuseumi alguseks peetakse 6. aprilli 1802, kui saabus esimene suurem kollektsioon – Tema Keiserliku Kõrguse suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitus: 11 kasti mahtunud raamatud ja naturaalide kogu.

• Vanemuise 46 majja kolisid zooloogia- ja geoloogiamuuseum 1921. aastaks.
Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum