Politseibussi ette jäänud noormehe lähedaste kaebus jäi rahuldamata

Tartus õnnetusse sattunud politseibuss.

FOTO: Margus Ansu

Lähedased polnud rahul Lõuna ringkonnaprokuratuuri otsusega lõpetada 2015. aasta novembris Tartu kesklinnas politseibussi ja jalakäija vahel juhtunud traagilise avarii uurimine ning esitasid riigiprokuratuurile kaebuse. Asjaolusid hinnanud riigiprokuratuur jõudis järeldusele, et kriminaalasja menetlemise lõpetamine oli õiguspärane.

Õnnetus juhtus Tartus Riia tänaval 2015. aasta 21. novembri varahommikul, mil politseibussi juhtinud 25-aastane patrullpolitseinik reageeris väljakutsele kesklinnas. Riia mäel kaitsekolledzi maja juures jäi sõiduki ette jalakäija, 20-aastane noormees, kes hukkus kokkupõrke järel.

Augustis lõpetas Lõuna ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse, millega uuriti liiklusõnnetust. Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud prokurör jõudis järeldusele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega, vahendas prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustasid hukkunu lähedased, esitades kaebuse riigiprokuratuurile. Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare kinnitusel vaatas riigiprokuratuuri järelevalveosakond kaebuses välja toodud etteheited läbi ning asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse esitaja hinnangul ei olnud politseiametnik sobiv alarmsõidukeid juhtima. Kaebuse lahendamise käigus ei ole tuvastatud ühtegi normi, mis oleks keelanud politseiametnikul alarmsõidukit juhtida, selgitas, Tammiksaar. «Politseiametnik on läbinud vastava koolituse. Lisaks sellele oli kaebuses viidatud politseiametniku vanusele, kuid kehtivas õiguskorras ei leidu norme, mis keelaks meestel vanuses 18 - 25 alarmsõiduki juhtimise,» rääkis Tammiksaar.

Ka sellega ei nõustunud kaebuse esitaja, et politseipatrull sõitis kõrge tähtsusega väljakutsele. Kui politseile laekub teade võimaliku relvastatud isiku kohta, siis tegemist on kõrge prioriteediga väljakutsega, rõhutas riigiprokurör.

Vaadates läbi kohtueelse menetluse käigus tehtud menetlustoiminguid, asus riigiprokuratuuri järelevalveosakond seisukohale, et kõik vajalikud toimingud, sh ekspertiisid, ülekuulamised on tehtud ning pole vajadust lisatoimingute tegemiseks.

Eeltoodut arvestades jõudis kaebuse lahendaja järeldusele, et tegemist oli traagilise õnnetusega, mis tulenes nii alarmsõiduki juhi kui ka jalakäija tegevusest. Sel põhjusel jättis riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata.

Vastav määrus on edastatud kaebuse esitajale, kellel on õigus edasi kaevata kohtusse ühe kuu jooksul päevast, mil määruse koopia oli kätte saadud.

Tagasi üles