Ööl vastu tänast süttis Piirissaarel ühes mahajäetud majas tulekahju, inimesed õnnetuses viga ei saanud. Ehmatav intsident juhtus ka saarele appi sõitnud piirivalvuritel.
Piirissaare tulekahjule sõitnud piirivalvealused põrkasid pimedas kokku
Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits rääkis, et kui teade Piirissaare põlengust häirekeskusele laekus, reageerisid juhtunule ka lähipiirkonna piirivalvurid kahe alusega, et päästjad saarele kohale aidata.
Teel sihtkohta, Laaksaare laevateede ja Eesti väravate ristumiskohas, sattusid need kaks alust kitsal laevateel pimedal ajal üksteisele liiga lähedale ning põrkasid omavahel pardaid pidi kergelt kokku. Löögi tagajärjel kukkus üks paadininas istunud päästeametnik vette, ta aidati kohe paati tagasi. Samuti sai paatide kokkupõrkes kerge põrutuse üks alust juhtinud piirivalvur.
«Täiendavat ohtu sellest vahejuhtumist kellelegi ei olnud ning kokkupõrge ei mõjutanud abi andmise kiirust Piirissaarel, kuna mõlemad alused jätkasid kohe teekonda,» kinnitas Ernits.
Meedikud kontrollisid vahejuhtumis osalenud ametnike tervisliku seisundi üle ning mõlemad jätkasid teenistust. Selle vahejuhtumi üksikasju selgitab politsei sisekontrollibüroo.
Tulekahju tekkepõhjust selgitab politsei
«Uurime põhjalikult, kas tuli võis valla pääseda kellegi hooletusest või tahtlikust tegevusest. Praegu teadaolevalt hoones elektrit ei olnud ning see välistab erinevatest elektriseadmetest tuleneda võivad õnnetused,» rääkis Tartu politseijaoskonna politseikapten Anita Peiponen.
Ta lisas, et iga tulekahju põhjuse uurimine on oma loomult keeruline, sest hulk tõendeid hävib. «Olukorras, kus tuli ja kustutustööd kahjustavad politseile uurimiseks vajalikke tõendeid, kasutame töös teisi keerukamaid meetodeid. Muuhulgas uurivad kriminalistid põhjalikult sündmuskohta asitõendite kogumiseks ning uurijad küsitlevad kohalikke inimesi,» selgitas Peiponen uurimistoiminguid, mida täna keskpäeval saarele suundunud politseinikud koos päästeeksperdiga Piirissaarel läbi viivad.
Kuigi selle põlengu täpsemad tagamaad on parasjagu selgitamisel, on politsei tööpraktika on näidanud, et üldjuhul saavad sellised tulekahjud alguse mõne elektriseadme rikkest või hooletust ümberkäimisest lahtise tulega. Esinenud on ka juhtumeid, kus teatud juhtudel süüdatakse kindlustuspettuse eesmärgil.
«Praegu, kui uurimistoimingud käivad, ei ole alust siiski arvata, et tegu oleks sarisüütamisega. Varasemate tulekahjude uurimine Piirissaarel ei ole selle kahtlustamiseks samuti põhjust andnud, ent kahandab sellegipoolest arusaadavalt saarel paikneva kogukonna turvatunnet. Saame hetkel aga kinnitada, et puuduvad andmed, mis sunniks ümber hindama varasemate põlengute tekkepõhjuseid, milles süütamist ei ole tuvastatud,» ütles Peiponen.