/nginx/o/2011/02/03/509744t1hbe3a.jpg)
Kas olete kunagi pidanud mõne üldkehtiva arusaama ümberlükkamiseks opositsioonis seisma? Või mõnd levinud müüti ümber lükkama? Tartu Noortevolikogu (TNV) apoliitiliste liikmetena puutume just sellise probleemiga kokku, aidates Eesti Noorteühenduste Liidul Tartu linnas ja maakonnas teoks teha varivalimiste projekti.
See võimaldab noortel vanuses 14–17 aastat täisealiste kombel kuuldavaks teha oma poliitiline eelistus. Üle-eelmisel aastal käis ainuüksi Tartus «varimas» 1400 noort, samas pole küsijate huulilt kusagile kadunud küsimus, miks on varivalimisi noortele vaja. Miks peaksid noored huvituma millestki nii räpasest nagu poliitika? Aus vastus neile küsimustele nõuab pahatihti levinud müütide murdmist.
TNV idealistlikud plaanid ei piirdu valimiskastide kooliruumidesse viimisega, liiati kui seekordsed valimised suunavad noored kastide juurest hoopis e-valimisi praktiseerima. Kuid hääletatagu elektrooniliselt või klassikaliselt templi ja kastiga, hääletamise aktil endal on pigem sümboolne tähendus.
Varivalimiste organisaatoritena usume, et oma hääle andmise kõrval peaksid valimised algatama kodanikus kestvamaid protsesse, mille vundamenti püüamegi varivalimistega rajada.
Varivalimised võiksid Eesti noore muuta kohusetundlikumaks, ühiskonnakriitilisemaks, teadlikumaks ja julgemaks. Tähtis pole häälte hulk, vaid nende kvaliteet, ja eks valimised olegi selleks, et kodanik saaks üks kord iga nelja aasta tagant riigi ja/või kohaliku elu üle tõsiselt järele mõelda.
Mida varem noored osalusdemokraatiaga harjuvad, seda aktiivsemad kodanikud on nad ka hilisemas elus ning võimelised tegema targemaid otsuseid.
Selles meie jutus on ehk palju idealismi, mida päevapoliitika kiuste tuleb noortele koolis kinnitada, kuigi ühiskonnas on kuuldavad minnalaskmis- ja protestimeeleolud ning tavakodanikud ei näe enam oma hääle väärtust. Kõige hirmutavam on aga aus vastus küsimusele, kas praegune päevapoliitika muudab ühiskonda paremaks.
Kui vaadata viimaseid ühiskonda arendanud algatusi, toidupanka ja mõttetalguid «Minu Eesti», siis võib tõesti jääda mulje, et kodanikualgatustel on Eestis rohkem mõjuvõimu. Paraku tegusad ja ideaalidega inimesed pigem lahkuvad poliitikast ning värskeid ja väärikaid asendajaid pole erakonnad neile leida suutnud.
Poliitikas ei toimu juba ammu midagi uut. Millal viimati kuulsite tegevpoliitiku kõnet, mis ka pani kuulama? Või millal tsiteerisite mõnd Eesti poliitikut mitte huumoriveergudelt, vaid värskelt ja värvikalt öeldud sõnumi pärast?
Keda tuleks varivalimistel koolidesse saata, et tulemus poleks piinlik? Me paneme südamele neile poliitikutele ja kandidaatidele, kellel avaneb võimalus varivalimistel noortega suhelda, et nad näeksid selles väljakutset – noorte hääl veel ei kehti, mistõttu pole põhjust demagoogitseda ega tühja lubada.
Parteidele on ette heidetud tulevikuvisiooni puudumist. Varivalimiste meeskond viib kokku noored ja poliitika lootuses, et sellest kohtumisest hakkavad idanema visioonid.
Valikud stiilis must või valge on halvad, sest nad on välistavad – kas üks või teine. Poliitikas hakkab tekkima sama suhtumine ehk sa kas oled poliitikas tegev ja sulle topitakse igasuguseid silte kaela või hoiad ennast sildistamise hirmus poliitikast kaugele, loobudes isegi valimistest. Varivalimiste eesmärk on selliseid müüte murda.
Poliitika vajab rohkem kui kunagi varem positiivset reklaami ja mainekujundust. Tulevased riigikogu koosseisud moodustatakse nendest lastest ja noortest, kes praegu seisavad veel oma haridustee alguses. Varivalimised annavad poliitikutele võimaluse end tulevaste põlvede ees rehabiliteerida. Kuidas nad selle ära kasutavad, on juba nende endi otsustada.