Täna kuni kella neljani on päästeameti Lõuna päästekeskuse komandodes uksed avatud ja kõik võivad uudistama minna.
Galerii: Päästeauto kõhust leiab saed ja kirkad, katuselt redelid ning põhja alt vihmuti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus Kalevi 20a paikneva päästekomando mehed Igor Galjutin, Enn Lepik ja Viktor Panarin pidid giiditööd alustama koguni varem, sest lastega pered olid kohal enne keskpäeva. Just poiste, aga ka nende emade ja isade huvi oli suur, et näha, mis neis võimsates puna-valgetes päästeautodes lisaks kolmele tonnile veele on ja millises situatsioonis mingi abivahend marjaks ära kulub.
Voolikuid on näiteks kahes jämeduses 400 meetri jagu, samuti on seal võimas pump, et vett neisse voolikuisse pumbata, elektrigeneraator, sest enne veega kustutama asumist on põlevast majast vaja elekter kindlasti välja lülitada, aga pimedal ajal on valgust ometi vaja.
Autos on käepärast ka kirkad ja labidad ning saed, sest vahel on tee peale langenud puid. Auto katusel paiknevad redelid, mida ühendades pääseb kolmekorruselise maja aknasse, aga autos on ka kokkupakitud redel, mida on päästjal kerge majja kaasa võtta ja seal sees pikaks venitada.
Üle 20 aasta päästja tööd teinud Igor Galjutin näitas, milline on ülikond, mis tal seljas peab olema, kui tal tuleb kedagi vee pealt päästa, ning milline on üldse pinnaltpäästmise laud, olgu siis tegu vaba vee või jäätunud veekoguga.
Päästeautost saab välja võtta sooja õhu toru, kuna sooja õhku võib vaja minna külmal ajal liiklusõnnetuse tõttu autosse lõksu jäänud inimeste soojendamiseks. Ning võimsa õhupumba, millega saab puhuda tühjaks suitsu täis koridorid, kust inimesi põlevast majas välja tuua.
Päästeautol on katusel suur veekahur ja kõhu all vihmutid, mis on abiks kulupõlengust jagusaamisel.
Ka näitasid päästjad garaažis teist autot, mis suudab mahutada koguni üheksa tonni vett, ning väikest amfiibautot, millest on abi soisel alal liikumisel või siis üle järve Piirissaarele jõudmiseks. Samuti suurt paati, mida läheb vaja õlireostuse eemaldamiseks.
Ka said huvilised ronida päästeauto kabiini, lasta ise voolikust vett ja piiluda šahti, kustpidi päästjad toru mööda maja ülemistelt korrustelt alla garaaži liuglevad, ning muid ruume.
Meeskonnavanem Enn Lepik ütles, et kui politseinikel on füüsilise võimekuse kontrolli jooksudistants näiteks 800 meetrit, siis neil, päästjatel, 2700 meetrit.
«Meilt nõutakse kosmonaudi ettevalmistust,» märkis ta.
Hea meel oli meestel selle üle, et inimeste huvi näib täna suur olevat. Ilm on ilus ning linnas muidki sündmusi, mis rahva nädalavahetust on nautima toonud.