/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/02/01/508435t1hcdb3.jpg)
Tartu Veevärk polnud päris täpne väites, et Luterma võlakirjad olid esimene finantsinvesteeringutest tekkinud probleem. Raha on jäänud võlakirjadesse kinni ka Alta Foodsi pankrotis.
Tartu Veevärgil oli raha ka Alta võlakirjades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast üleeilset uudislugu, et linnaettevõttel Tartu Veevärk on oht Luterma pankrotis kaotada 400 000 euro (üle 6 miljoni krooni) väärtuses võlakirjadesse tehtud investeeringut, osutasid tähelepanelikud lugejad, et Tartu Veevärgi nimi figureerib ka Alta võlakirjaomanike nimekirjas.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp selgitas, et need tekkisid 2007. aastal soetatud Micron Investi võlakirjade restruktureerimise käigus 2009. aastal. Asemele anti Alta võlakirjad bilansilise väärusega
70 000 eurot (ligemale 1,1 mln krooni). Võlakirjade lunastamise tähtaeg pidanuks saabuma aastal 2010, kuid tagatisagent Swedbank hakkas nende tagatiseks olevaid varasid ja pante realiseerima varem.
Kolm ehmatust
Kapp ütles, et praeguseks on suur osa rahast tagasi saadud, kuid ta hoidus ärisaladusele viidates täpsustamast, kas üle või alla poole. Tartu Veevärgi puhul on tegu bilansivälise (lootusetuks kuulutatud) nõudega, iga Alta võlakirjadest tagasi saadud summa on käsitletav erakorralise tuluna.
Ent esimene ehmatus tabas veevärki juba 2008. aastal, kui SEB pank teatas likviidsusfondi osakute mahahindamisest 17 protsenti. Kapi sõnul oli osakuid umbes kaheksa miljoni krooni eest, kaotus olnuks üle miljoni krooni. «Pärast meetmete kasutusele võtmist ja ajakirjanduse survet SEB tagas osakud ja saime osakud koos kogu tuluga tagatud. Kaotust ei tulnud,» ütles ta.
Kapp ütles, et kuigi Tartu linnale kuuluvat veevärki on vaba raha võlakirjadesse paigutamise eest kritiseeritud, on tegu ikkagi aktsiaseltsiga, mille eesmärk on kasumit teenida. Loomuliku monopolina tuleb tagada ka kvaliteetne vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine mõistliku hinnaga.
«Selleks, et seda saavutada, peab ettevõtte majandamine olema korrraldatud võimalikult efektiivselt ja teenima ka lisatulu,» selgitas Kapp. «Üks viise on vabu rahalisi vahendeid aktiivselt juhtida.»
Kapp kordas, et kümne aastaga on teenitud finantspaigutustelt võlakirjadesse lisatulu 68,1 miljonit krooni, mida on umbes 58 miljonit krooni enam kui võinuks saada vaba raha deposiiti paigutades.
Kaks arupärimist
Luterma võlakirjade juhtumiga seoses on Tartu volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints saatnud linnapea Urmas Kruusele arupärimise, kus soovib muu hulgas selgust, miks need soetati ja mida on veevärk teinud, et need realiseerida.
Tartu linna revisjonikomisjoni esimees Peeter Laurson esitas linnapea Urmas Kruusele teabenõude AS Tartu Veevärgi raha väärkasutamisega linnale miljonitesse kroonidesse ulatuva kahju tekitamise kohta.