Lendamiseks tuleb maal kõvasti tööd teha

Lennuraja puhastamisel teeb põhitöö saha, harja ja puhuriga varustatud Iveco, roolis rajameister Juhan-Johhen Ross. Saha järel tuleb Uno Siik ja lennutab raja äärde lükatud lume Valtra traktori külge seatud alles sügisel soetatud puhuriga kaugemale. Foto: Tartu lennujaam

Tagauksest Tartu lennujaama imbudes meenub vana hea Jerome K. Jerome’i üks lugu, mille kirjanik võtab lühidalt kokku lausega: «Sellist mööda tube edasi-tagasi jooksmist pole veel nähtud, kui siis, kui onu Podger midagi ette võtab.»

Ka lennujaamas ja lennuväljal tuleb üllatavalt paljudel inimestel igat masti masinatega tublisti toimetada nii enne  kui ka pärast lennuki õhkutõusmist. Aga onu Podgeri moodi edasi-tagasi jooksmist seal ei ole, kõik tiksub kindlate reeglite järgi nagu kellavärk.

Kui Tartu lennujaama juhataja Margo Muda esmaspäeva hommikul pool kaheksa tööle jõuab, käib töö majas ja õues täie hooga.

Reisijad on kohal, pagasilindid sahisevad. Juhataja kabineti aknast paistab Air Balticu lennuk Fokker F50, mis peaks kell 8.15 Riia poole startima.

Tulesid tuleb timmida

Lennujuhtimistorni viiendal korrusel asuvas ilmateenistuses on ametis meteoroloog Ebe Uibo, kes on end nii esmaspäevase kui ka paari järgneva päeva ilmaeluga juba kurssi viinud. Kolmapäeval on sula ja sajab, teatab ta.

Kuuendal korrusel ehk ligi 16 meetri kõrgusel on koha sisse võtnud lennujuht Imre Ernits. «Täna on rutiinne rahulik hommik, vaid üks lennuk korraga,» märgib ta. Kui Ülenurme kohal tehakse korraga õppelendu ja saabub ka reisilennuk, on lennujuhi töös pinget rohkem.

Lennujuhi mitme meetri pikkusel laual on mitu monitori ja vilkuvate tuledega aparaati. Mis neist on lennujuhi pea ja kõva närvi järel tähtsuselt järgmine töövahend? «Kaks raadiot,» kostab Ernits. Üks neist on nn maa-õhk-raadio, millega käib lennujuhi ja piloodi infovahetus. Teine raadio on maapealsete teenistustega suhtlemiseks.

Tornist paistab, et kaks meest on hakanud lennukisse pagasit laadima. Isegi kaugelt on näha, et seekord Riiga lendavate Horvaatia noorte suusatajate kotid on üsna rasked.

Nüüd tutvustab lennujuht radarit asendavat peilingaatorit, mis näitab, kus suunas asub lennuvälja sagedusalasse sisenenud jaam – lennuk. Vaese mehe radariks kutsutava peilingaatori puudus on see, et ta ei anna lennuki kaugust jaamast, märgib Margo Muda.

Lennujuhi laual on ka ILSi ehk täppismaandumissüsteemi kontrollpaneel ning lennuraja valgustust juhtiv seade. «Tuledel peab olema õige intensiivsus,» räägib Ernits.

Maandumiseks paneb lennujuht tuled esmalt hästi tugevaks. Kui need on piloodile liiga eredad, palub viimane valgustuse pehmemaks timmida. Pärast starti lülitatakse tuled jälle intensiivseks ehk maandumisrežiimile.

«Kui midagi juhtub ja lennukil on tarvis tagasi pöörduda, on juba hilja tulesid õigele režiimile lülitada,» selgitab lennujuht.

Töö käib kogu aeg

Reisijad on nüüd lennukis, pagas peal ning lennujaama rajameister-töödejuht Juhan-Johhen Ross sõidab maasturiga veel kord lennurada kontrollima. Kõik on korras, teatab rajameister natukese aja pärast lennujuhile.

Aga lennuk ei liigu. Sest enne peab Erik Koorits nii auto kui ka tõstuki moodi masinaga õhusõidukile jääkaitseks spetsiaalse vedeliku kandma. Ta katab punaka ainega tiivikud, tiivad ja tüürid. «Jääkaitsevahendit on meil läinud ka sadu liitreid korraga,» märgib Margo Muda.

Kell 8.53 on kõik valmis ja lennujuht lubab Fokker F50 minema. Pausi aga ei tule, Ernits jääb torni, sest lennuväljal käib töö edasi.

Ebe Uibo läheb vaatlusväljakule näite kaema ning mehed sõidavad suure lumesaha ja -puhuriga jälle lennurajale, kuigi järgmine lennuk tuleb alles õhtul. «Et lendamine oleks turvaline, tuleb maal kõvasti tööd teha,» kinnitab Margo Muda.

Mida kõike läheb vaja?
• Ülenurmel asuv Tartu lennujaam võtab enda alla 90 ha, millest 76 ha on piiratud aiaga. Lennurada on 1799 m pikk ja 31 m lai.
•    Lennujaamas on kokku 301 tuld, mis kõik vajaduse korral põlevad. Lennuraja ääres on 60 rajatuld.
•    Sel talvel on suure Mercedese veokiga lennuväljale puistatud ja pihustatud ligi 15 tonni tahket ja pea tonn vedelat jäätõrjevahendit. Lume sahkamiseks on kaks Iveco veokit, mis on täisvarustuses ehk sahast kuni suure puhuri otsani 21 m pikad.
•    Lennujaama varustusse kuuluvad ka näiteks 10-kuupmeetrise tsisterniga kütuseauto, Mercedese päästeauto, mille paakides on 3,5 t vett ja 0,5 t vahtu, ning raketipüstolid lennurajalt lindude peletamiseks.
•    Praegu töötab ASi Tallinna Lennujaam Tartu lennujaamas 14 inimest. Lisaks on seal ametis ASi Tallinn Airport GH 9 inimest, kes teenindavad lennukeid ja reisijaid. Lennujuhtimisega tegeleb LLT AS ja nende inimesi on neli (tornis töötavad lennujuhid). Valveteenust osutab G4S AS.
Allikas: Tartu lennujaam