Kindlustuskelmid teenivad lavastatud avariidega raha

2010. aastal tunnistati Eesti kohtus kindlustuskelmuses süüdi 13-liikmeline kurjategijate grupp, kes püüdis välja petta umbes 2,5 miljoni krooni eest kindlustushüvitisi. Pildil üks konfiskeeritud autodest Audi A8. Foto: Lõuna prefektuur

Suuremad kindlustusfirmad on viimastel aastatel pidanud üha rohkem uurima lavastatud avariisid, sest makseraskustesse sattunud inimesed püüavad libaõnnetustega raha saada või vabaneda liisingukohustusest.

 
Üle-eelmisel suvel otsustasid Raigo (25), Vallo (20) ja Elar (31) lavastada liiklusõnnetuse ning pettakindlustusfirmalt  sel viisil välja suure rahasumma. Kokkulepitud ajal sõitis Vallo Volkswagen Passatiga Konguta ristmikule. Elari juhendamisel pargiti sõiduk teeserva. Seejärel sõitis Elar Opel Fronteraga Volkswagenile otsa.

Siis helistas Raigo politseisse ja teavitas liiklusõnnetusest. Mõned päevad hiljem pöördusid mehed kahjuhüvitise saamiseks kindlustusfirmasse. Esitatud dokumentide järgi pidi kindlustusfirma maksma hüvitist vähemalt 7370 eurot (115 000 krooni).

Läinud aasta lõpus saatis Lõuna ringkonnaprokuratuur kirjeldatud juhtumi kohtusse. Mehi süüdistatakse dokumendi võltsimises, kindlustuskelmuses ning sellele kihutamises ja kaasaaitamises. Kohus arutab kriminaalasja tänavu mais. Niisuguseid pettusi leiab kohtupraktikas teisigi.

Kaasatakse tuttavad

Praktika näitab, et kindlustuskelmusi sooritavad tihti kolme- või neljaliikmelised grupid, kuhu kuuluvad omavahel tuttavad inimesed. Näiteks eelmisel aastal tunnistas Tartu maakohus kindlustuskelmuses süüdi kolmest inimesest koosneva grupi.

Süüdistuse järgi põhjustasid Diana Int (23) ja Vladimir Kosovets (25) Andrey Novitskiy (23) juhendamisel tahtlikult 2008. aasta 24. aprillil Tartus Elva ja Raudtee tänava ristmikul Volkswagen Passati ja Volvo XC70 kokkupõrke. Õnnetuse kohta vormistati dokumendid ja firmalt Ergo Kindlustus peteti välja üle 21 800 euro (340 000 krooni) hüvitist.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ene Timmi sõnul õnnestus süüdistatavatel küll petta kindlustusfirmat, kuid mitte juhtumi uurijaid. «Ehkki nad ei tunnistanud algusest peale ennast süüdi, kogusid Lõuna prefektuuri kriminaalpolitseinikud head tõendusmaterjali,» lisas Timm.

Lõuna-Eesti korrakaitsjad on kokku puutunud ka suuremate gruppidega, kes on spetsialiseerunud kindlustushüvitiste väljapetmisele. Kahe viimase aastaga on tabatud kaks sellist gruppi. Viimati oli korraga kohtu all ja tunnistati kindlustuskelmuses süüdi 13 inimest Tartumaalt, Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Grupi tabasid Lõuna prefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse politseinikud 2009. aastal. Grupi liikmeid süüdistati selles, et nad püüdsid välja petta umbes 2,5 miljoni krooni eest kindlustushüvitisi.      

Meeleheitlik katse

Ergo Kindlustuse kindlustusdirektori Andres Konsapi ja If Kindlustuse uurimisüksuse juhi Kalev Mõtuse hinnangul on kindlustuskelmused suur probleem. «Elukutseliste kurjategijate gruppe on õnnestunud küll järjest rohkem kõrvale tõrjuda, kuid üksiküritajate hulk on kasvanud,» ütles Mõtus.

Eelmisel aastal menetles If Kindlustus sadakond kelmusjuhtumit, mille põhjal tehti politseile 21 kuriteoavaldust. Kui võrrelda majanduskriisieelse ajaga, on selliste kindlustuspettuste arv Ergo Kindlustuse andmeil kolmekordistunud.

Tavaliselt üritavad kindlustusfirmat petta need, kellel on tekkinud majanduslikult raske seis. «Inimesel on makseraskused või tahetakse vabaneda kohustustest liisingufirma ees. See on meeleheitlik katse kusagilt raha saada. Sellest ollakse kusagilt kuulnud või on mõni tuttav, kes on niimoodi raha saanud, ja siis otsustatakse riskida,» rääkis Mõtus.

Tavaliselt mängitakse Mõtuse sõnul teise sõidukiomanikuga kokku ja sõidetakse kaks autot korraga puruks. Levinud on ka juhtumid, kus kasutatakse n-ö elukutselise kindlustuspettuse teenuse osutaja maksulist abi. «Ostetakse endale isegi kaskadöör, kes sõidab sõiduki puruks. Ja kui auto on katki sõidetud, esitatakse kindlustusfirmale kahjunõue,» lausus ta.

Pettus jääb silma

Kindlustuspettusteks on ka need juhtumid, kui päriselt juhtunud liiklusõnnetuse järel ilmneb, et süüdlasel puudub kehtiv liikluskindlustus. Osalised lepivad siis kokku, et juhtumi toimumise ajaks märgitakse hilisem kuupäev, et süüdlane jõuaks vahepeal soetada kehtiva poliisi.   

Raha saamiseks mängitakse tavaliselt kokku remondifirmaga. «Raha kantakse küll firmale, aga remonti ei tehtagi. Või tehakse oluliselt väiksema raha eest ja ülejäänud makstakse omanikule välja. Kui auto remont läheb aga sõiduki turuväärtusest kallimaks, kantakse kogu summa otse omanikule,» tõi Mõtus näiteid.     

Mõtuse sõnul ei soovi nad kõiki kahtlust äratavaid asjaolusid avaldada, kuna sellest sõltub töö tõhusus, kuid üldjuhul peab juhtum erinema tavapärasest ning tavaliselt hakkab see kahjukäsitlejale ka silma. Samuti tekivad kahtlused tehnilisel eksperdil, kes hindab auto vigastusi ja uurib, kuidas sõidukid on liikunud. Kui kindlustusfirmal õnnestub koguda piisavalt tõendeid, et tegu on pettusega, saadetakse materjalid politseile ja prokuratuuri.