Päevatoimetaja:
Henn Uuetoa
+372 739 0300
Saada vihje

Vanaemade mood punus kesklinna pesa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KutshiMutshi juhatuse liikme Maarja Prentseli sõnul on poe eesmärk eelkõige vanade väärt asjade taaskasutus.
KutshiMutshi juhatuse liikme Maarja Prentseli sõnul on poe eesmärk eelkõige vanade väärt asjade taaskasutus. Foto: Sille Annuk

Kui hing ihaldab kaugete aegade moodi, kuid ema-vanaema riidekapid on parematest paladest tühjaks tehtud, pole vaja minna sobrama kaltsuka kastidesse – stiilselt saab erilisi asju osta nüüd päris kesklinnas.


Volga restorani vastas pikki aastaid tühjana seisnud väikse keldripoe on hõivanud kotid, kingad, ehted ja muidugi riided. Seda kõike kahe tudengineiu taktikepi all.

KutshiMutshi nimega poes on riided enamikus vanad ja stiilsed või nagu moodsas keeles öeldakse – vintage. «Me ei taha siia eelmise aasta Vero Modat, riided võiks olla üle kahekümne aasta vanad,» arvab üks kaupluse asutajatest ja praegu ka müüja Maarja Prentsel.

Kaupluse asutamise üks mõtteid oli see, et ise erilisi esemeid armastavad neiud ei tundnud  sümpaatiat kaltsukate vastu, mis on liiga sageli pimedad ja halvemal juhul ka haisvad. Ja leitud rõivadki ei ole alati päris need, mis võiks.

Omal jõul

Nii ei olegi pisike pood pelgalt vanade esemete müüja. Mõned uued ja igavad või ka vanad ja tänapäeva noortele vastuvõetamatu lõikega rõivad tuunitakse hoopiski ära ning selleks kasutatakse noorte või päris algajate moekunstnike abi.

Riidepuudelt võib leida näiteks disaini õppiva Anna Axonova esialgsest tundmatuseni teise ilme saanud rõivaid ja keskkooliõpilase Karmen Piirsoo katsetusi.

Lisaks on kindel plaan hakata korraldama «vanast uus»-töötubasid, kus õpetatakse nii kottide, rõivaste kui ehete värskendamist.

Plaan pood püsti panna oli neidudel juba ammu, aga selle teokstegemine osutus oodatust raskemaks. Projektiga raha saada ei õnnestunud ning nii tuli kõik kulud kanda oma jõududega.

Lisaks oli ka ülikoolilt saadud ruum üsna kehvas seisus ja vajas põhjalikku remonti, suur hulk raha läks pinna nõuetele vastavaks tegemisele – tualeti ehitusele.

Õnneks olid abiks sõbrad-sugulased ning ligi kuu kestnud remondi tulemusel sai masendavast urkast heledate seinte ja väga roosade detailidega hubane ruum.

Taskukohased hinnad

Praegu, kus pood on juba olemas ja töötab, loodetakse  saada lihtsamalt raha töötubade korraldamiseks.

Stiilsed asjad on küll toredad, aga kas noorte rahakott neid üldse osta kannatab? «Ma olen üritanud panna neid hindu oma tasemest lähtudes,» rääkis ka ise tudengileiba sööv Prentsel. Tema sõnul on odavaim ese 1,5 eurot, kuid lõpphind oleneb siiski sellest, kui suure summa eest asi poodi soetati.

Praegu ripub stangedel kodumaalt pärit kaup, kuid tulevikus on noortel plaanis hakata tooma rõivaid ka välismaareisidelt sealsetest vintage-poodidest.

Kommentaarid
Tagasi üles