/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/02/01/508435t1hcdb3.jpg)
Enam kui 6,3 miljoni krooni väärtuses on linnaettevõte Tartu Veevärk soetanud Oliver Kruuda pankroti äärel valdusfirma Luterma võlakirju, mis pidanuks olema madala riskiga, kuid tõotavad hiigelkahju.
Tartu Veevärk mattis raha Luterma võlakirjadesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Veevärgi teatel paigutati vaba raha Luterma võlakirjadesse 2008. aasta suvel, kui osteti 404 000 euro (6,3 miljoni krooni) väärtuses võlakirju. Nende lunastamise tähtaeg jõudis kätte eelmise aasta sügisel. Siis sai Tartu Veevärk kirjaliku kinnituse, et Luterma lunastab võlakirjad pärast kommivabriku Kalev müügist teenitud raha laekumist. Ent ei midagi. Seepeale andis Tartu Veevärk sisse pankrotiavalduse.
Luterma ajutiseks pankrotihalduriks kinnitatud Veli Kraavi on Postimehele Luterma varade kohta öelnud, et on mõned nõuded ja üksikud maasiilakad, millel pole tegelikku väärtust.
Tartu Veevärgi nõukogu esimees Veljo Ipits hellitas eile veel lootust, et täielikult veevärk Lutermasse paigutatud raha ei kaota. «Meil puudub ülevaade Luterma tegelikust majanduslikust seisust, meile on antud lubadusi ja pankrotiavaldus oli üks võimalusi asjades selgust saada,» sõnas ta.
Üüratu kahju, suur üllatus
Tartu linnavalitsus kui veevärgi üldkoosolek oli äpardunud rahapaigutust kommenteerides võrdlemisi tagasihoidlik, põhjendades, et ei ole asja veel arutanud, aga põhjendatud küsimusi on palju.
«Üldkoosolek muidugi teadis, et raha on sinna paigutatud, aga et võlakirjad ei ole enam kaetud, oli suureks üllatuseks tõenäoliselt paljudele. Jäi mulje, et Luterma on kookoniks kukkunud,» ütles abilinnapea Margus Hanson. «Teema on sellises valguses esimest korda üleval. Enne oli bilansis kenasti kirjas rida finantspaigutuse kohta.»
Linnavalitsuse liikmed nentisid, et ilmselt peaks olema igal linna äriühingul selge juhis, millise riskiastmega väärtpaberitesse tohib raha paigutada. Teised Tartu äriühingud, kel on jaotamata kasumit, on paigutanud raha deposiitidesse.
Tartu opositsioon oli teravam. IRLi liige ja Tartu volikogu revisjonikomisjoni esimees Peeter Laurson nentis, et äriettevõtte puhul ei ole see imelik, kui vaba raha väärtpaberitesse paigutatakse.
«Aga tegemist on munitsipaalettevõttega. Kunagi ei ole kuulda olnud, et veevärgil oleks tohutult raha üle olnud, pigem on puudu, investeeringu vajadus on suur,» ütles Laurson. «Miks raha on paigutatud Luterma võlakirjadesse, vajab tugevat analüüsi. Muidugi on see probleem, isegi kui sellest investeerimisest lõplikku miinust ei teki.»
Õnnetu erand
Luterma võlakirjade juhtumit saab paigutada suuremasse pilti, mis pisendab kaotust, aga ei kaota küsimusi.
Tegelikult on veevärk rahapaigutusi «madala riskiastmega finantsinstrumentidesse täiendava raha teenimiseks» teinud juba aastaid, aluseks 1997. aastal ettevõtte nõukogu kehtestatud ja 2003. aastal täpsustatud kord.
Nagu Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp viitas, on see esimene luhtunud rahapaigutus.
Alates aastast 1998 on vaba raha investeerides saadud tulu 68,1 miljonit krooni (4,4 miljonit eurot), tootlus oli 11,9 protsenti. See on võimaldanud Toomas Kapi sõnul täiendavaid investeeringuid, näiteks lahkvoolsesse sademeveetorustikku, ja aidanud hoiduda vee hinna tõstmisest aastaid.
Ka nõukogu esimees Ipits märkis, et kui Luterma võlakirjad osutukski väärtusetuks, oleks kokkuvõttes investeeringud võlakirjadesse plussis.
Tartu Veevärk on soetanud väga erinevaid võlakirju Tartu linna omadest kuni Fiati kontserni omadeni, ütles Kapp. Otsused langetas ettevõtte finantsdivisjon.
Buumi lõpuaegadel suutis ettevõte kõik võlakirjad realiseerida, ainult Luterma omad jäid. Ettevõte on saanud ka pakkumisi need alla nominaalhinna maha müüa, kuid Ipitsa sõnul ei oleks veevärgil selleks olnud õigust.
«See üks möödapanek võib juhtuda. Igaüks, kes väärtpaberitega tegemist on teinud, teab, et alati ei saa võita,» ütles Ipits.
Toomas Kapp ütles, et ilmselgelt tuleb munitsipaalettevõtte vaba raha paigutamisel võtta konservatiivsem joon, kuid sellest hoolimata jääb üles küsimus, kas linnale kuuluv ettevõte peaks olema äris terav või mitte. Tema seisukoht oli, et igal juhul peab.
«Tunnen end kehvasti seepärast, et risk on realiseerunud, aga peaksime rääkima hoopis sellest, miks see risk on realiseerunud,» ütles Kapp, viidates, et võlakirjade ostmise ajal oli Luterma Eesti tööstuse lipulaev.
Tartu Veevärgi eelmise aasta kasum oli 8 miljonit krooni (511 293 eurot).