Metsaülikoolis keskendutakse infotehnoloogiale

Kääriku, kus Metsaülikool Eestis suviti toimub.

FOTO: Priit Pullerits

Täna tehakse Lõuna-Eesti metsade vahel Käärikul algust 12. Metsaülikooliga. Seekord võetakse fookusesse infotehnoloogia ja inimesed, nende seosed ja vastastikkused mõjud ning mõtestatakse Eesti ühiskonnas-majanduses IKT toel toimuvate muutuste erinevaid külgi.

Arutelu alla tulevad nii Eesti infotehnoloogilise hariduse olevik ja tulevik, küberjulgeolek, infotehnoloogia mõju Eesti koolisüsteemile ja igapäevasele toidulauale, start-upi sõbralikuma Eesti majandusruumi kujundamine ja palju muud.    

«Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia imbuvad igapäevaellu sisse, muutes seda sammhaaval. Nii me ei pruugi lõpuks märgatagi, et see on nüüd hoopis üks teine elu. Valdur Mikita on öelnud, et mets on teadvuse kiirendi. Seekord vaatame, kas eesti inimese mõtlemine metsas jaksab kübermaailma oleviku ja tuleviku ära tunda ja sellest aru saada,» kirjeldas täna algavat Metsaülikooli programmijuht Jaanus Harro.

Metsaülikooli avaloengu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja e-residentsuse programmi eestvedaja Taavi Kotka. Lektoritena jagavad oma mõtteid teiste seas visionäär Sten Tamkivi, TÜ bioinformaatika professor akadeemik Jaak Vilo, küberkaitse spetsialist Heli Tiirmaa-Klaar, ZeroTurnaroundi asutaja Jevgeni Kabanov, noor IT-teadlane ja matemaatika populariseerija Kristjan Korjus, riigikohtunik Nele Parrest jpt.

Lisaks päevastele loengutele ja aruteludele saavad osalejad jagada mõtteid hommikustes mõttekodades ning tulla välja uudsete ideede ja lahendustega avatud ruumis. Õhtud pakuvad lisaks jätkuvatele aruteludele seltsielu, Kekkose sauna ja Kääriku järve. Metsaülikooli lõpeb pidulikult traditsioonilise metsaballiga.

Tänavuse Metsaülikooli programmijuht on Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro. Programm on leitav Metsaülikooli kodulehel www.metsaylikool.ee.

Metsaülikool on üritus, kus hulk avara maailmavaate ja salliva mõttelaadiga inimesi mõtestavad, arutlevad ja uurivad igal suvel nelja päeva jooksul süvitsi mõnd Eesti ühiskonna, inimese ja arengu jaoks olulist teemat, lahates selle erinevaid tahke, tõstatades küsimusi ja otsides samal ajal ka lahendusi.

Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpilased, teadlased, lektorid ning kodanikuühiskonna aktiivsed kaasamõtlejad. Usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning igaühe arvamust respekteeritakse. Metsaülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel 1967. aastal. Eestis toimus esimene metsaülikool 1989. aastal Käärikul.

Ehkki Metsaülikooli eesmärk pole kunagi olnud ega ka saa olema «maailma ära parandamine», annab see siiski kõigile üritusel osalejatele hulga teadmisi kõnealusest teemast, oskuse seda erinevatest vaatepunktidest näha ning ennekõike tugeva impulsi otsida oma tööelus või ka eraviisilises tegevuses võimalusi, kuidas selle valdkonna arengusse uue nurga alt panustada, koos mõne teise Metsaülikooli tudengiga või omapäi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles