Maakool hakkab sügisest maaga kütma

Maarja kooli koridoride seintele paigaldati uued radiaatorid. Kooli direktor Ariana Rooba ja Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp loodavad, et remont saab koolimajas sees enne õppetöö algust läbi ning jätkub väljas torude maapõue paigaldamisega. Foto: Margus Ansu

Varem kümne ahju ja elektriradiaatoritega koolimajas talvise pakase vastu võidelnud Johann Voldemar Veski nimeline Maarja põhikool Jõgevamaal käivitab oktoobrikuus uue küttesüsteemi, mis aitab Tabivere vallal koolimaja säästlikumalt pidada. «Eelkõige on hea, et koolimajas saab olema ühtlane temperatuur,» leidis kooli direktor Ariana Rooba.

Kaaluti variante

Talvisel ajal küttis kooli töötaja seni klasside ja olmeruumide soojendamiseks iga päev kümmet ahju. Lisasooja saamiseks huugasid elektriradiaatorid. Külmemate ilmadega jäi ahjude ja radiaatorite võimsusest siiski väheks ning koridorid olid väga külmad, märkis Rooba. Klassiruumid seevastu palavad.

«Ahjusid me välja lõhkuma ei hakka, sest maal võib pärast järjekordset tormi elekter vabalt paar päeva ära olla,» ütles Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp. Maakütteseadmed jäävad aga elektrita seisma ning siis on ahjudest jälle palju abi. «Ahjud on korras ja kuivad puud varutud,» lisas direktor.

Elektrile kulutab kool aastas umbes 45 000 eurot. Kui palju sellest läheb küttele, pole täpselt välja arvutatud, aga võib arvata, et üsna suur osa, hindas vallavanem. Küttesüsteemi vahetamisega loodab vald sellest summast kokku hoida umbes kolmandiku ehk 10 000 – 15 000 eurot aastas.

Et maakütet rajada pole just odav, kaaluti koolimaja kütmiseks teisigi variante. Muu hulgas puidugraanulküttega katlamaja. Arutelud olid Raudsepa sõnul pingelised, lõpuks leiti siiski, et puidugraanulküte võib pikemas perspektiivis kujuneda kallimaks.

Poolteist nädalat enne kooliaasta algust on Maarja kooli koridorides käimas tõsine remont, kuid koolikella kõlamise ajaks peaksid sisetööd kõik tehtud saama, sõnas Raudsepp. Seejärel ootavad pinnasetööd ning ligi kahele hektarile maapinna sisse maetakse koguni 12 kilomeetrit torustikku.

Need tööd aga alles ootavad oma järge, sest enne tuleb maalapilt vili ära võtta. Maa on küll valla oma, kuid talunikule välja renditud, selgitas Raudsepp. Pärast maaküttetorustiku paigaldamist seal enam vilja ei kasvatata, vaid see jääb rohumaaks.

Küttesüsteemi ehitus läheb maksma veidi vähem kui 240 000 eurot. Summast ligikaudu 32 000 eraldas toetusena ettevõtluse arendamise sihtasutus, 65 000 eurot säästlikuma küttelahenduse ehituseks andis keskkonnainvesteeringute keskus. Ülejäänu katab Tabivere vald laenurahaga.

Rohkem lapsi

Sügisel astub Maarja-Magdaleenas kooliuksest sisse 71 last. Parimaid aegu, mil koolis käis koguni 200 last, ilmselt lähiajal ei saabu, ent laste arv vallas on tõusuteel. Kevadel avas vald Maarja-Magdaleenas uue sõimerühma. Ilmselt tuleb peagi sama teha Tabiveres, märkis vallavanem. Tema sõnutsi annab Tartu linna lähedus tunda. Tööl käiakse enamasti Tartus, elama asutakse aga meelsasti ka maale.

Nii prognoosib vallavanem Maarja-Magdaleena kooli õpilaste arvuks viie-kuue aasta pärast 85–90 õpilast.

Direktor Ariana Rooba tõdes, et ehkki osa vanemaid sõidutab lapsi endiselt linna kooli, on märgata siiski maakooli populaarsuse kasvu, sest osatakse hinnata individuaalset lähenemist. «Meil saavad kõik esineda ja on ka spordis tublid,» tõdes ta.

Samuti on kool tublisti panustanud laste huvitegevusse, olgu selleks siis jalgpall või mõtte- ja mälumängud, rääkimata laulmisest ja tantsimisest. Veel osaleb kool Erasmuse programmis, mis võimaldab õpetajatel ja tublimatel lastel käia reisimas ja õppimas teisteski maades.

Positiivne kogemus

Peale Maarja-Magdaleena kooli peaks maaküttesüsteem sügisest käivituma ka Alatskivi koolis. Vanu radiaatoreid majas välja vahetama ei hakatud, küll aga on hoone kõrvale maaküttetorustik juba paigaldatud ja kooliaja esimestel päevadel peaks süsteem ka tööle hakkama, rääkis Alatskivi vallavanem Andu Tõrva.

Kui suurt kokkuhoidu võrreldes õlikatlaga on oodata, vallavanem esialgu prognoosida ei julgenud. Küll kinnitas ta, et Alatskivi lossile rajatud küttesüsteem, mis ammutab soojust kõrvalasuvast järvest, on end igati õigustanud ja töötab väga hästi. «Eks vesi ole parem soojusjuht ka,» sõnas Tõrva. Võrreldes elektriküttega saab vald lossi soojaks kütta vähemalt 30–40 protsenti soodsamalt, avaldas vallajuht arvamust.

Sama suureks hindas säästu võrreldes teiste kütteliikidega ka Laeva vallavanem Koit Prants. Kui lasteaed välja arvata, on Laeval kõik omavalitsusele kuuluvad hooned, nagu sotsiaalmaja, spordihoone, arstipunkt jt, maapinnasoojaga köetavad. Koolimaja on maaküttel juba 1998. aastast. «See on mugav ja erinevalt teistest kütteliikidest ei teki mitte mingisuguseid jäätmeid,» leidis Prants.