/nginx/o/2016/08/23/5749539t1h5f93.jpg)
Eile sai Pepleri tänaval nurgakivi tavatult kõverate seinte ja lagedega maja, kus aasta pärast alustab tööd uus kuuerühmaline lasteaed.
Kesklinna lasteaiakohtade põua lõpp paistab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Käin juba lasteaias, ei ole väike ma!» laulis mikrofonini küünitav Paula Miliste, kes praegu on veel kaheaastane, aga 1. septembril juba kolmeaastane. Tema ümber laius ehitustanner ning tema armsalt kõlavat laulu kuulasid Tartu linna kõige tähtsamad pead ja valgetes kiivrites mehed-naised.
Paula on juba lõpetanud Õpetaja tänavas Naerumaa lasteaia esimese aasta ning jätkab nüüd oma haridusteed Naerumaa lasteaia Tiigi tänava majas. Vundamendile, mille juures ta eile seda tuntud Arvo Pärdi lastelaulu esitas, kerkib eeloleva aasta jooksul Naerumaa lasteaia kolmas, kõige oodatum maja, mis sai eile nurgakivi.
Nagu Kessu ja Tripi joonlaud
Uus lasteaed, mis kerkib Tiigi ja Pepleri tänava vahele jäävale Maarja kiriku kõrvalkrundile, annab seni nii Tartus kui Eestis ehitatud lasteaedadele silmad ette. Nii et selle arhitektid viskasid eile nalja, et ehitajal tuleb kõigi nende sihilikult kõverate seinte-lagede ja liginullenergiamajaga kõvasti vaeva näha.
Arhitektuurivõistluse võitnud Boa arhitektuuribüroo kavandi järgi ehitatava maja õueala on kavandanud OÜ Tajuruum maastikuarhitektid ning siselahenduste autoreiks on OÜ Lennuk Sisearhitektid.
Maastikuarhitekt Terje Ong rääkis eile, et uue lasteaia Pepleri tänava poolsesse külge tuleb avalik mänguväljak, kus võivad peale Naerumaa laste lustimas käia ka teised linna mudilased. Maja sisehoovis on aga eraldi õueala lasteaiale.
«Siin on keskne muruala atraktsioonide ja künkaga, lisaks väiksemad sopid, väliõppe nurgakene, tarbeaia osa,» loetles Ong.
Boa arhitekt Jürgen Lepper lisas, et krundi väiksus seadis õuealale piire, seetõttu leiab seal igal sammul erinevaid atraktsioone ja puudub suur muruplats. See-eest pakub hoone ise võimalust olla samal ajal värskes õhus, ent ometi varju all. Nimelt tavatult vildakate seintega saalist saab astuda otse terrassile.
Lepper rääkis, et terrassil on lastel võimalik esineda – ent kes ütleb, et seda peab tingimata lava peal tegema? Nii ongi lava asemele planeeritud hoopis väike küngas, kus esinejad on pealtvaatajaist aste kõrgemal.
Uues majas ei lapsed ei söö lapsed enam oma rühmaruumis, vaid selleks tuleb eraldi ühine söögisaal. Naerumaa direktor Aili Michelson rääkis, et kuuerühmalises lasteaias hakatakse sööma kahes vahetuses.
Kaunis ka katusel
Lisaks sellele, et ühe- kuni kolmekorruselise hoone katusel on osaliselt päikesepaneelid, mis katavad ära suure osa maja energiavajadusest, on seal ka murukatus. Arhitektide sõnul on sellisel valikul mitu põhjust.
«Kes see ikka seda musta bituumenkatust tahab vaadata,» rääkis Lepper, viidates ümberkaudsetele viiekorruselistele kortermajadele, mille akendest lasteaed hästi silma paistab. «Teine põhjus on see, et hoida hoone sisekliimat stabiilsemana: et ta ei kuumeneks üle ja samas ei kaotaks sooja.»
Hoone jahutamisele pööratakse Lepperi sõnul tänapäeva ehitiste puhul enamgi tähelepanu kui küttekulude kokkuhoiule. Nii tulevad ka Naerumaa suurte akende kohale varjualused, mis ei lase päikesel ruume liialt kuumaks kütta.
Naerumaa nurgakivi silindrisse pandi tulevastele põlvedele avastamiseks asju: linnapea Urmas Klaasilt külmkapimagnetid Suudlevate Tudengite ja lodi Jõmmu pildiga, direktorilt Naerumaa praeguste hoonete pildid koos laste ja töötajate nimekirjadega, maja ehitavalt OÜ Mapri Ehituselt maja projektid. Tartu abilinnapea Tiia Teppan lisas näpuotsaga Tartu vaimu ja euromünte ning linnakodanik Jaan Muna raha, pliiatseid ja pastakaid.
120–144-kohalise Naerumaa lasteaia ehitus läheb maksma 3 269 308 eurot, sellest 2 550 000 eurot saab linn Euroopa regionaalarengu fondi meetmest «Linnapiirkondade jätkusuutlik areng».