Kuu aega kestev vähipüügihooaeg on täies hoos. Keskkonnainspektsioonile tähendab see pingelist tööaega, sest lisaks püügiloa omandanutele on ikka veel väga palju ka neid, kes käivad sõralisi vee-elukaid püüdmas ebaseaduslikult.
Röövpüüdjad Pangodi vähkidele rahu ei anna
22. august 2016, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ikka, on Tartumaal ka tänavu suurima löögi all Otepää tee äärde jääv vähiparadiisi kuulususega Pangodi järv. Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul on inspektorid väisanud Pangodit viimase kahe kuu jooksul ligi kolmekümnel korral ning seni on ära korjatud peaaegu sada ebaseaduslikku püügivahendit. Enamasti on tegu vähimõrdadega, aga konfiskeeritud on ka mõned nakkevõrgud ja unnad.
«Kindlasti tuleb ka üks kriminaalasi,» märkis Türna. Tartumaa inspektoritel käivad Pangodi kontrollimisel abiks kolleegid Viljandimaalt.
Trahviraha ligi 14 000 eurot
Tanel Türna sõnul on võrreldes läinud aasta sama ajaga Tartumaal olukord pisut paranenud.
Koostatud on 479 objekti kontrollimise protokolli, mida on võrreldes möödunud aastatega üheteistkümne võrra vähem. Väärteoasju registreeriti kokku 62, aasta eest oli see arv 98.
Kõige rohkem on esimese kuue kuuga Tartumaal registreeritud kalapüügiseaduse rikkumisi (25), järgnevad jäätmeseaduse (18) ja looduskaitseseaduse (8) rikkumised.
Esimesel poolaastal on lahendini jõudnud 70 väärteoasja (mullu 73), määratud on 56 trahvi kogusummas 13 764 eurot. 2015. aastal kirjutati sama ajaga välja 57 trahvi kogusummas 11 492 eurot.
Tanel Türna lisas, et kindlasti ei taha keskkonnainspektsioon olla üksnes karistusi määrav asutus ning lisaks seaduserikkumiste avastamisele jätkatakse keskkonnateadlikkuse süvendamist ning koostööd kogukondadega.
Prioriteediks tõsised õigusrikkumised
Kogu Eestis registreeris keskkonnainspektsioon tänavu esimesel poolaastal keskkonnaalaste õigusrikkumistega seoses 654 väärteo- ja 16 kriminaalmenetlust. Keskkonnanõuete täitmise kontrollimiseks tehti ühtekokku enam kui 4000 kontrollkäiku.
Ka kogu riigi peale registreeriti sarnaselt Tartumaaga enim väärteojuhtumeid kalapüügi- ja jäätmevaldkonnas, vastavalt 204 ja 135 juhtumit. Jahiseaduse rikkumiste alusel algatati 75, looduskaitseseaduse alusel 71 ja metsaseaduse alusel 60 väärteoasja.
«Järelevalve valdkondi on ligi paarkümmend ja kõigis neis tuleb ette probleeme. Kõigega me ei jõua võrdselt tegeleda, seetõttu peame tegema valikuid ja keskenduma tõsisematele seaduserikkumistele,» kommenteeris esimese poolaasta statistikat keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Ta lisas, et iga eksimuse puhul ei pruugi ka menetlust järgneda, piisab hoiatusest ja selgitusest. «Näiteks harrastuspüügi õiguse puudumise korral oleme andnud kalastajale võimaluse tasuda püügiõiguse eest kohapeal, kui kala ei ole veel saadud ja isikul on see esmakordne rikkumine, või näiteks suunanud valesti parkinud puhkaja ettenähtud parkimisalale,» selgitas Volkov.
Keskkonnaväärtegude eest määrati esimesel poolaastal Eestis 570 trahvi kogusummas üle 165 000 euro.