Jaan Õunapuu: Eesti Rahva Muuseum kerkib niikuinii

Jaan Õunapuu

FOTO: Peeter Langovits.

Mind kurvastas südamest ajakirjandusse lekkinud teave, et võõramaised eksperdid soovitavad ERMi uuest hoonest Raadil loobuda.


Mille alusel ja kelle kaasteadmisel nad selle ülimalt kahetsusväärse ettepaneku tegid? Ei tahaks hästi uskuda, et välisekspertide nõuandjad on tulnud meie endi hulgast. Aga kuna aruandes on ühe mõjuva põhjusena toodud muuseumi asukoha kaugus Tallinnast, võivad pähe tekkida ka vandenõuteooriad…

Et säilitada meie auväärse vanavarakoguja Jakob Hurda pärandit, asutati Tartus 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Tollastes oludes oli see väga julge ja rahvuslust väärtustav samm. Nüüdseks on enam kui sajand unistatud muuseumi päris oma kodust. Täiel määral ei õnnestunud see ei enne sõda ega ka pärast.

Eelmise aasta lõpus ilmunud Raadi raamat annab muuseumi ajaloost hea ülevaate. ERM on olnud aegade jooksul samasugustes tõmbetuultes nagu kogu Eestimaa. Küll on teda purustatud, küll püütud uuesti üles ehitada, siis uude kohta kolitud ja museaale kirikutesse hoiule viidud.

Olen ERMi tegevusega olnud otseselt kursis aastast 1994, mil asutati ERMi Sõprade Selts, kuulun selle juhatusse siiani. Meie selts on tutvustanud muuseumi nii kodus kui ka välismaal ja teinud selgitustööd uue maja vajalikkuse asjus.

Oleme loonud fondi, kuhu inimesed saavad teha annetusi. 2010. aasta lõpuks oli fondi laekunud üle 650 000 krooni. Eriti meeliliigutav on see, et annetajate seas on palju välismaal elavaid kaasmaalasi. Juhatus otsustas sümbolina taastada Raadi mõisapargis rotundi, selle ehitusega tehti algust eelmisel aastal. Juba kevadel peaksime kõik valmiva paviljoni ilust osa saama.

Teisalt on järjepanu kõik Eesti valitsused toetanud

ERMi püstitamist Raadile. 2006. aastal leppisin regionaalministrina tollase kultuuriministri Raivo Palmaruga kokku, et Eesti taotleb Euroopa Liidu struktuurifondide rahast muuseumi ehitamiseks pool miljardit krooni.

Nüüd siis selline uudis… Aga ma ei kahtle, et ERMi uus hoone hakkab õige pea kerkima ja rahvuslik kultuurivaramu leiab endale lõpuks väärika kodu.

Tagasi üles