/nginx/o/2010/07/04/397209t1h3924.jpg)
Tartus on haridust ja kultuuri piisavalt, et olla kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti tõmbekeskus. Kui suudame lahendada ka transpordi- ja logistikaküsimused, võiksime peagi nimetada Tartut Liivimaa pealinnaks.
Silver Meikar: Liivimaa parim pealinn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oleme kahtlemata Eesti hariduskeskus ja kõik teavad, et isegi Euroopa kultuuripealinna tiitlita on Tartu Eesti kõige kultuuririkkam linn. Nii nagu on võimatu kujutada meie linna ette ilma Tartu Ülikoolita, saab peagi Raadil valmiv Eesti Rahva Muuseum oluliseks osaks Tartu identiteedist. Kuid sellest jääb tõmbekeskuseks kujunemiseks väheks.
Ajal on hind
Vilets transpordiühendus on kujunenud Tartu arengu pudelikaelaks, mida tõestab ka Tartu Postimehes (25.01) kajastust leidnud Euroopa Investeerimispanga eksperdirühma Jaspersi lõppraport Eesti Rahva Muuseumi projekti kohta.
Väliseksperdid seadsid kahtluse alla Eesti Rahva Muuseumi projektis välja toodud suure oodatava külastajate hulga, sest uus muuseumihoone asuks pealinnast kui riiki külastavate välisturistide peamisest sihtkohast kahe ja poole tunnise autosõidu kaugusel.
Linnadevahelist kaugust ei mõõdeta enam ammu mitte kilomeetrite, vaid ajakulu ja mugavuse järgi. Ilma korraliku rongi- ja lennuühenduseta asume paraku perifeerias.
Enim olen kuulnud muret väheste otselendude pärast ülikooliga seotud inimestelt. Tipptasemel välislektorite õpetama kutsumine ning rahvusvaheliste erialakonverentside korraldamine eeldab häid lennuühendusi.
Aega, seda piiratud ja väärtuslikku ressurssi, oskavad maailma tipud hinnata ning kindlasti ei soovi nad seda raisata ebamugavale ja tunde kestvale loksumisele maanteedel.
Sama probleem, mis puudutab ülikooliinimesi, hakkab kummitama 2014. aastal valmivat Eesti Rahva Muuseumi. See on küll meie rahva muuseum, kuid me soovime ju eesti kultuuri tutvustada ja pakkuda ka Eestist väljapoole.
Seni, kuni Tartul ei ole kiiret, mugavat ja turvalist ühendust Tallinna ja Riiaga, ei hakka suur osa Eestit ja Lätit väisavaid turiste Tartusse tulekut ja siinsete kultuuriobjektidega tutvumist isegi kaaluma.
Unikaalne asukoht
Konverentsi- ja kultuurituristidest saadud kasu ei saa mõõta ainult rahas. Tõsi, tartlased saavad seeläbi rohkem tööd ja palka, kuid vähemalt sama tähtis on linna kultuurielu elavdamine. Kui Tartust kujuneb haridust ja kultuuri otsima tulevate inimeste sihtkoht, saavad avalikest loengutest, rahvusvahelistest festivalidest ning uutest ja põnevatest ideedest osa kõik linlased.
Nii Tartu elanikke kui linna külastavaid inimesi on vähe, et meelitada siia rahvusvahelisi kommertslennufirmasid ning põhjendada rahakulutust Euroopa standarditele vastava rongiühenduse ja neljarealise maantee ehitamiseks.
Kuid seni, kuni meil ei ole korralikke, mugavaid ja kiireid ühendusteid, ei suurene Tartu külastajate hulk. Justkui nokk kinni ja saba lahti?
Lendu tõusmiseks peame ennast lahti rebima stagneerunud mõtlemisest ning unustama kivinenud lähtekohad.
Võtke kätte maakaart ja siis näete, et Tartu asukoht on unikaalne. Asetades mõõtesirkli terava otsa Tartu peale ning tõmmates 100-kilomeetrise raadiusega ringi, näeme, et oleme ainuvõimalik tõmbekeskus ringjoone sisse jääval alal. Selles piirkonnas elab üle poole miljoni inimese ning nad kõik võiksid kasutada just Tartut kaugematesse sihtkohtadesse jõudmiseks.
Nokk ja saba lahti
Et saada transpordi sõlmpunktiks, peame looma ühise jaama bussidele ja rongidele ning tagama sealt kiire ühenduse Tartu ringtee ja rahvusvahelise lennujaamaga.
Lõuna-Eesti, Loode-Venemaa ja Põhja-Läti elanikele muutuks Tartu seeläbi sihtkohaks, mis lisaks haridusele, kultuurile ja ostukeskustele pakub võimalust mugavalt jätkata teekonda kiirrongide ja lennukitega.
Mida rohkem reisijaid, seda rohkem ja paremaid ühendusteid teistesse linnadesse. Samuti jääksid lauasahtlisse ideed ehitada Tartut mitteläbivaid rahvusvahelisi transpordiliine.
Ma ei imestaks, kui Tallinna-Moskva rong hakkaks läbi Tartu sõitma ning uusi, huvitavaid ja soodsaid sihtkohti otsiv lennufirma Ryanair koliks Tallinnast meile üle. Huvi otseühenduste loomiseks tekiks ka teistel lennufirmadel.
Nokk lahti ja saba kah: paremate ühenduste loomine annab ühelt poolt seda, et märksa suurenevad tartlaste reisimisvõimalused, ning teisalt tagab tunduvalt rohkemate välismaalaste siia tuleku.
Tänu transpordi arengule kujuneksime piirkonna tõmbekeskuseks ning võiksime häbenemata «Viimset reliikviat» parafraseerides väita, et tegelikult on Tartu Liivimaa pealinn.