Tartu koolid ja lasteaiad vähendasid ametikohti

Pildil Tartu Kivilinna gümnaasium. Foto: Margus Ansu

Tartu linna haridusasutustes jäi mullusega võrreldes kümneid ametikohti vähemaks. Kokkuhoid on märkimisväärne, ent abilinnapea Jüri Sasi kinnitusel ei tähenda see sama hulga inimeste tööta jäämist.

Sasi seletusel on koolides kokku paarikümne ametikoha vähenemine seotud suuresti õpilaste arvu kahanemisest tingitud rühmatundide, eelkõige keeletundide vähenemisega ja see ei tähenda kindlate inimeste koondamist. Mõnel juhul võib see kaasa tuua lisatasude vähendamise, aga mitte alati.

Tartu kommertsgümnaasiumis jäi ametikohti sellest aastast vähemaks 4,7 võrra ja direktor Priit Hänni osutas, et järjest enam on 24 õpilasega klasse, mida aga ei ole mõistlik keeletundideks pooleks jagada. Isegi hariduse vallas esirinnas olevates Soome koolides ei peeta tema sõnul keeletunde vaid tosina õpilasega.

Palgaraha õpilaste järgi

Ametikohtade hulga vähendamine ei tähenda tema sõnul siiski, et keegi õpetajatest jääks nüüd tööta. Koolist on üks õpetaja küll läinud pensionile ja üks lapsepuhkusele, kuid arvestuslik ametikoht ei vasta tema sõnul ühele õpetajale. Kooli rahavooge ametikohtade hulk ka ei mõjuta, sest raha saab kool laste arvu järgi.

Sama selgitus oli ka Kivilinna gümnaasiumi direktoril Ants Sergil: ametikohad on arvestuslikud, töötajaid vähemaks ei jää, palgafond ei muutu.

Lasteaedades teisiti

Mõnevõrra teine on olukord lasteaedades, kus ametikohtade vähendamine puudutab peaasjalikult madalapalgalist abipersonali, mitte niivõrd kasvatajaid. Ametikohti jääb vähemaks 30 ringis, kokkuhoid nende kaotamisest on Sasi sõnul Eesti kroonides üle kahe miljoni krooni.

Muutused on lasteaiati erinevad – mõnes jääb vähemaks pool ametikohta või veelgi vähem, mõnes kaks, kolm või isegi neli kohta. Paiguti on vähendatud koormust koguni vaid 0,16 ametikoha võrra.

Mõnes lasteaias on nüüd tehniline kaameratega valve, seetõttu ei olegi vaja valvurit palgal hoida. «Tehniline valve on efektiivsem selle tõttu, et on odavam, aga ka selle tõttu, et jälg jääb järele, kui keegi pättust teeb,» ütles Sasi.

Sasi lisas, et lasteaedades on hakatud ka rohkem teenuseid sisse ostma, näiteks pesupesemist. See tuleb odavam kui lasteaias ise pesta ja osta selleks kalleid masinaid, millel pole aga piisavalt koormust. Sisse ostetakse ka rohkem remonditeenust. Mõni lasteaed ostab tema sõnul ka majahoidjateenust.

Tähtvere lasteaia direktor Eike Oras ütles, et neil olid valvurid pensioniealised ja jäid nüüd koju, asemele tuli elektrooniline valve. Kaotati ka täitmata ametikohti, nõnda jäi inimesi vähemaks kolm, aga ametikohti kadus 4,9.

Sasi ütles, et koosseisude ülevaatamisele eelnes arutelu. Viimane suurem optimeerimine oli linna haridusasutustes tema sõnul viie aasta eest, aga vajadused, võimalused ja nõuded on muutunud.

Haridusosakonna raamatupidamisteenistuse juhataja Katrin Justus ütles, et tema teada ametikohtade arvu vähendamise tõttu kedagi ei koondata.

Ametikohti vähemaks

Lasteaiad

• Tähtvere 4,9 kohta

• Krõll 3,2

• Pääsupesa 2,5

Koolid

• Kivilinna gümnaasium 6,19

• Kommertsgümnaasium 4,7

• Annelinna gümnaasium 4,3