Visiit naistearstile võib päästa vähist

Patsient Ingal on oma arsti Terje Rauaga hea suhe. Koos on jagu saadud ühest ohtlikust tervisemurest, mille märkamata jäämine oleks võinud kurjasti kätte maksta. Inga põhimõte on, et kõige paremini läheb temaga siis, kui ta ise hoolib endast. Foto: Margus Ansu

Naistearst Terje Raud mõtleb natuke enne, kui ütleb. «Ma ei tea, kas ma hindan seda üle, aga minu meelest on naistel emakakaelavähi eelseid seisundeid pigem sagedasti kui haruharva,» sõnab ta.

Kui niisugune naise komplitseeritud seisund tähele panemata jääb, muutuvad emakakaela eritüübilised rakud pahaloomulisteks ja arenevad tasapisi vähiks.

Terje Raud ütleb, et märkamata saavad need jääda siiski vaid juhul, kui naine ei külasta günekoloogi.

Patsiendi tervisel on võimalik silm peal hoida PAP-testiga, mis tähendab, et patsiendi emakakaela varajaste muutuste väljaselgitamiseks võetakse selle limaskesta epiteelkoelt irduvaid rakke.

Salakaval viirus

Rakumuutuste põhjus peitub seksuaalsel teel leviva papilloomiviiruse infektsioonis, millesse iseenese teadmata nakatub suur osa inimesi juba oma 30. eluaastaks. Viirusest puutumata jääda on üsna raske, sest enamik nakatumisi ei tekita emakakaelal muutusi ega ka mingeid muid kaebusi. Õnneks saab paljudel juhtudel naise immuunsüsteem papil­­loomiviirusest ise võitu.

Aga mõnikord ei saa. Nii juhtus Ingaga, kes delikaatse teema puhul on soovinud siin loos kommentaare andes jääda anonüümseks.

Inga on 40-aastane Tartus kontoritööd tegev naine, kellele Terje Raud pärast üht korralist läbivaatust ütles, et nüüd teeme küll ühe lisauuringu.

Et emakakaela muutustest paremat ülevaadet saada, oli vaja mikroskoopilist jätku-uuringut ehk kolposkoopiat.

«Kol-pos-koopia!» kordab Inga ja meenutab. «Ei, see sõna mulle mingit hirmu ei tekitanud. Hiljem, kui sain teada, et kusagil minu sees võivad elada pahaloomulised rakud ja mul tuleb minna operatsioonile, siis see küll heidutas.»

Inga meenutab, et arstiga vestluses kõlas sõna «emakakaelavähk» mitu korda.

Ingal vähki veel ei olnud ja tema ravi võiski piirduda selle väikese lõikusega. Aga keegi ei võinud kinnitada, et kõik saab korda.

Arstide keeles nimetatakse operatsiooni, mis Ingat ees ootas, konisatsiooniks – emakakaelast eemaldatakse kolmnurkne koonusekujuline tükk koos kardetud ebatüüpiliste epiteelrakkudega. Lõikus nõudis üht haiglapäeva ja seda tehti üldnarkoosis.

«Olin mures muidugi,» räägib Inga. «Mu laps oli veel väike – ja ikka ju mõtled, mis saab.»

Nüüdseks on sellest ajast möödas kümme aastat. Et Ingal ei ole neid kardetud rakumuutusi nii pika aja jooksul tagasi tulnud, siis võib öelda, et ta on täiesti terve naine.

«Ta võib uuesti ka emaks saada,» ütleb Terje Raud. Ja Inga lisab naeratades, et ta on selle peale isegi mõelnud.

Inga-taoline patsient on arsti sõnul suurepärane näide sellest, kuidas regulaarne kontroll päästab ilmselt ühest suurest ebameeldivusest elus.

Kutsed sõeluuringule

Emakakaelavähk oleks olnud juba hoopis teine teema. Igal aastal saab Eestis emakakaelavähi diagnoosi 150–160 naist. Ja siis võib kõne alla tulla nii emakakaela kui emaka, lümfisõlmede ja raskemal juhul ka naaberorganite eemaldamine ja kiiritusravi.

«Ma käisin pärast operatsiooni algul kaks korda aastas kontrollis,» meenutab Inga neid kriitilisi aegu oma elus. «Kuu aja jooksul pidin piirama trennis käimist ja ujumist, aga see aeg läks ruttu mööda. Kõik laabus.»

Inga ütleb, et kui ta nüüd sai kutse ilmuda emakakaelavähi sõeluuringule, siis hoolimata sellest, et ta on püsinud arsti vaateväljas, ei lase ta seda raisku.

Inga on ka oma lähemate sõbrannadega selle teema üksipulgi läbi arutanud ja mitte keegi neist ei alahinda niisugust uuringut.

«Halba diagnoosi ei maksa karta, sest muutused rakkudes arenevad ju edasi ka siis, kui neid ei diagnoosita,» sõnab Inga, sest teab omast käest, et kui neile muutustele varakult jälile saada, jääb halvim tulemata.

Miks siis ikkagi unustavad naised oma arsti juures korrapäraselt käia? Inga arvab, et kui naine on lapsed ära sünnitanud ja kaebusi ei ole, siis ei taha ta minna arsti niisama tülitama.

Emakakaelarakkude muutused aga ongi salakavalad ega põhjusta sageli mitte mingisuguseid kaebusi. Uuringul avastatakse haiguslikke muutusi ligikaudu kuuel protsendil naistest.

Emakakaelavähi sõeluuring

• Eesti ravikindlustatud naised, kes on sündinud 1956., 1961., 1966., 1971., 1976. ja 1981. aastal, leiavad peagi postkastist kutse ennetavale uuringule.

• Uuringul osalemiseks ei pea aga kutset ära ootama, sest kõik kutsed ei pruugi kohale jõuda.

• Uuringule võib registreeruda kogu aasta jooksul, helistades kõige sobivamasse tervishoiuasutusse, Tartumaal näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi numbril 731 9100 ja Jõgevamaal Jõgeva haigla numbril 776 6220.

• Uuring tähendab emakakaela limaskesta pinnalt võetud rakuproovi, mis on valutu protseduur. Visiit kestab 10–15 minutit.

Allikas: Eesti Vähiliit