L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rõõm väikestest asjadest, mängust ja sõprusest

, teatrikriitik
Rõõm väikestest asjadest, mängust ja sõprusest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tom (Silver Kaljula, vasakult) on meelitanud planku värvima Josephi (Kristjan Poom) ja Benjamini (Karolin Jürise).
Tom (Silver Kaljula, vasakult) on meelitanud planku värvima Josephi (Kristjan Poom) ja Benjamini (Karolin Jürise). Foto: Sille Annuk

Tartu seikluspargis augustikuus mängitav koguperelavastus «Tom Sawyeri seiklused» meelitab ligi nii Mark Twaini loominguga üleskasvanuid kui ka üsna noori seiklushuvilisi, kes klassikast veel mõjutamata.

Alusmaterjali poolest on võrdlemisi kindla peale minek, millega nüüd Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennus lavastajaks õppiv Peep Maasik laiema avalikkuse ette astub. Tõsi, 1990. aastatel kasvanud noortele võis ju «Tom Sawyeri» multikas argihommiku juurde kuuluda, kuid praegustele lastele ei pruugi Tom ja Huck mingit äratundmist tekitada.

Praeguses nutikas ühiskonnas, kus juba väikestel inimestel on silmad helendavate ekraanide külge kleepunud, mõjub 19. sajandi õues ringi hullavate poiste maailm eriti kummastavalt. Erinevus on eelkõige väärtustes. Purgikaas, kommipaber, vasest nupp või surnud rott võib olla väikese mehe varandus, mitte 800-eurone telefon või Adidase toss.

Märksõnad
Tagasi üles