Rõõm väikestest asjadest, mängust ja sõprusest

Tom (Silver Kaljula, vasakult) on meelitanud planku värvima Josephi (Kristjan Poom) ja Benjamini (Karolin Jürise). Foto: Sille Annuk

Tartu seikluspargis augustikuus mängitav koguperelavastus «Tom Sawyeri seiklused» meelitab ligi nii Mark Twaini loominguga üleskasvanuid kui ka üsna noori seiklushuvilisi, kes klassikast veel mõjutamata.

Alusmaterjali poolest on võrdlemisi kindla peale minek, millega nüüd Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennus lavastajaks õppiv Peep Maasik laiema avalikkuse ette astub. Tõsi, 1990. aastatel kasvanud noortele võis ju «Tom Sawyeri» multikas argihommiku juurde kuuluda, kuid praegustele lastele ei pruugi Tom ja Huck mingit äratundmist tekitada.

Praeguses nutikas ühiskonnas, kus juba väikestel inimestel on silmad helendavate ekraanide külge kleepunud, mõjub 19. sajandi õues ringi hullavate poiste maailm eriti kummastavalt. Erinevus on eelkõige väärtustes. Purgikaas, kommipaber, vasest nupp või surnud rott võib olla väikese mehe varandus, mitte 800-eurone telefon või Adidase toss.