Rein Randlane – Eesti karate teerajaja

Kaks nädalat tagasi seitsmekümneseks saanud Tartu legendaarne karatetreener Rein Randlane ütleb, et inimese vaim on eatu ning ta ei tunne seetõttu mingit vanust. Paraku ei lase poolteist aastat tagasi vahetatud puusaliiges enam nii intensiivselt trenni teha ning ta on jõudnud tagasi jooga juurde. Foto: Margus Ansu

Kui staažikad näitlejad armastavad öelda, et on elanud teatrile, siis 20. juulil Tartus oma 70 aasta juubelit tähistanud  Rein Randlane on pühendanud kogu oma elu karatele.

Hetk hiljem parandab ta ennast ja märgib, et tegelikult olid Tartu kõige esimesed karatekad Nikolai Laanetu (zooloog ja jahindusteadlane – toim) ja Priit Pärn (karikaturist ja animafilmirežissöör  – toim), kuid nemad ei tegutsenud veel väga organiseeritult.

Randlane ise alustas karatega 1970, kui ta tuli kuus aastat pärast Jõhvi keskkooli lõpetamist Tartu ülikooli bioloogiat õppima. «Vahepeal käisin mõnda aega tööl. Ladusin müüri ja tassisin tsemendikotte. Aga see mulle väga ei meeldinud. Tahtsin õppida,» muigab Ida-Virumaal Vaivara vallas sündinud Randlane.

Juba ülikooli õppima tulles oli teda huvitama hakanud jooga ning kuna ta elas ühiselamus koos hiljuti lahkunud nõelraviarsti ja idamaade meditsiini asjatundja Lembit Kuhlbergiga, kes teadis joogast palju rohkem, süvenes tema huvi selle ala vastu veelgi.

Esimene treener

Randlasega samal ajal tuli Tartusse õppima ka Viktor Bog-danov ning tema organiseeris ülikooli juurde esimese karate treeningurühma. Samas rühmas hakkas treenima ja hiljem Bogdanovi kõrval abitreenerina tööle ka Randlane.