Vahur Kalmre: see rong on läinud?

Foto: TPM

Võib-olla ütleski Läti sideministeeriumi kommunikatsioonispetsialist detsembris ühes Vene portaalis lapsesuuga välja selle, mis ongi tõde: Rail Baltica marsruut on kokku lepitud ning see kulgeb Tallinnast Riia poole läbi Pärnu. Seega Tartust mööda.

Muidugi hakkas meie majandusministeeriumi nõunik kohe vastu vaidlema. «Keegi on tõenäoliselt millestki valesti aru saanud või on tegemist info pahatahtliku moonutamisega,» väitis nõunik Rasmus Ruuda jaanuari keskel.

Ometigi tunnistas ka tema mõned trükiread allpool, et kokku on lepitud – lugege: kokku on lepitud! – ka selles, et otsida võimalusi tulevikus kitsamõõtmelise Euroopa raudtee ehitamiseks läbi Pärnu.

Selle marsruudi kohta tehakse tasuvusanalüüs, mis kuuldavasti peaks valmis olema selle aasta aprilliks. «Aga sellest variandist räägime võib-olla 10 või 20 aasta perspektiivis,» lisas nõunik.
Nii. Paistab, et tegelikult räägivad Läti spetsialist ja Eesti nõunik ühte ja sedasama, kuigi Eesti nõunik püüab meile ikka veel mitu kärbest pähe ajada.

Räägivad sellest, et kui tulevikus – aga tulevik 20 aasta pärast on nii suure projekti puhul ju ikka väga lähedal – hakkavad sõitma kiired rongid Tallinnast või koguni Helsingist Varssavisse või koguni Berliini, siis selle rongi tarvis tehakse uus raudtee Tallinnast Pärnu poole. Kuni seda tõelist Euroopaga ühendavat Rail Balticat aga kavandatakse, seni püütakse midagi käima panna ka mööda vana teed, seega Tallinnast Tartu kaudu Riia poole.

Nende kahe raudtee vahe on ka selles, et praegust renoveeritakse laiarööpmelisena, mis tähendab ju seda, et Leedu-Poola piiril käiks ikkagi rongirataste vahetus. Küll peaks see tänapäevaste vahenditega käima palju vähema vaevaga kui Vene ajal, selgitas Eesti nõunik mõni aeg tagasi.

Uus raudtee, nii nagu nõunik ka otsesõnu nüüd tunnistas, tuleks läbi Pärnu juba kitsamõõtmelisena, mis oleks ju igati normaalne ja loogiline. Kui me oleme üks Euroopa Liit, siis oleks üsna naljakas, kui kusagil Liidu keskel rongil äkki rattaid peaks vahetama.

Nii on tulevik – aga tulevikul on teadagi alati väike küsimärk juures – meile, tartlastele, ikkagi see, et siit saab korralike ja ehk ka üsna nobedate rongidega küll sõita Riiga või Tallinna, kuid Kesk-Euroopasse minemiseks on see tegelikult ettevedu tõelisele Rail Baltica rongile, mis läheb Tallinnast Riiga läbi Pärnu ja mille peale meie saame hüpata näiteks Riias.

Arusaadavuse huvides võiks neid Tartu ponnistusi põhja ja lõuna suunas edaspidi nimetada näiteks Rail Livoniaks, mis oleks siis suure Rail Baltica väiksem haruosa.

Ajaloost on teada, et kui suured kauba- või liikumisteed ühest linnast mööda hakkavad minema, saab see linn parajalt kannatada.

Kas ei peaks nüüd Tartu linnapea oma valitsuses istuvate parteiliidrite juurde tõttama ja otse küsima: kas tõesti on liisk langenud ja edaspidi läheb Rail Baltica Tartust mööda? Seda enam peaks tõttama, sest linna arengustrateegias «Tartu 2030» – täpselt 20 aasta kaugusel! – on kirjas, et selleks ajaks on Rail Baltica välja ehitatud ja (Tartu) reisiliiklus toimib üleeuroopalises süsteemis.

Aga ega ta vist lähe küsima. Meie linnapea ei saa kohaliku vaksali umbsõlme harutamisegagi hakkama, mis siis veel rääkida üleeuroopalisest süsteemist. See rong on vist küll läinud?