Ametist vabastatud direktor: me pole võtnud vastu nägemispuudeta lapsi

Arvo Pattak arvas, et ta oli ministeeriumile ebamugavaks muutunud ning sestap otsiti võimalust temast vabanemiseks. Foto: Kristjan Teedema

Kuu aega seisis kõrgelt hinnatud mentorite-koolijuhtide koolituse läbinud Arvo Pattaku nimi tunnustatud direktorina haridus- ja teadusministeeriumi autahvlil. Nüüd on ministeerium 11 aastat nägemispuudega lastele mõeldud Emajõe kooli juhtinud Pattaku ametist vabastanud. Mehe enda arvates ülekohtuselt ja otsitud põhjustel.

Miks siis koolipapa sule sappa sai? Ministeeriumi hinnangul on Pattak viimastel aastatel ületanud volitusi, kui on kooli vastu võtnud lapsi, kellel tegelikult polegi nägemispuuet. Ministeeriumi hinnangul ei vasta kooli 56 õpilasest ette nähtud sihtrühmale lausa 24.

Muutunud määrus

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal selgitas, et nägemispuudega laste vastuvõtt on reguleeritud vastava määrusega, mida muudeti viis aastat tagasi. Selles on seatud väga selge lävend, millal tohib üldse last nägemispuudega laste klassi panna.

«Kontrolli käigus selgus, et Emajõe koolis pole seda suures ulatuses järgitud. Direktor väitis, et uus määrus ei vasta päriselu vajadustele, ja seetõttu kasutas ta mingit oma metoodikat. See kõik on väga tore, aga kuna vastav määrus kehtib juba 2011. aastast, siis ei saa selle rikkumist õigustada. Ei saa olla niimoodi, et riigikooli direktor ignoreerib seadusi,» põrutas Trummal.

Arvo Pattak möönis, et vastuvõtt pole tõepoolest toimunud vastavalt viis aastat tagasi paika pandud määrusele, kuid kinnitas, et määrust pole eiratud teadlikult, kuna tema väitel kooli uuest määrusest ei ole teavitatudki.

Pattak rõhutas, et kooli pole vastu võetud mitte ühtki last, kellel pole nägemispuuet. Välja arvatud üks tüdruk, kes on oma õele tugiisikuks, kuid seal on taustaks ka sotsiaalsed probleemid.

«Selle määrusega kitsendati vastuvõtutingimusi ja võeti ootamatult välja üks oluline punkt, mis mittespetsialistile tundus ilmselt väheoluline ja laialivalguv. Kuid meie seisukohast lõikab see sisuliselt pooled silmahaigused välja,» tutvustas Pattak asja tuuma.

Arvo Pattak lisas, et kuna kooli muutunud korrast ei teavitatud, siis võetigi lapsi edasi vastu vanade vastuvõtutingimuste järgi. Ministeeriumil polevat sellega varem probleeme olnud, näiteks eelmisel sügisel oli kool neile iga vastu võetud õpilase kohta esitanud ka vastava ülevaate.

Šokeeriv vallandamine

Oma vallandamise tagamaadena näeb Pattak hoopis asjaolu, et ta on viimastel aastatel muutunud ministeeriumile lihtsalt ebamugavaks inimeseks, kuna on hakanud küsimusi esitama.

«Veel 2013. aastal tegime plaane selle arvestusega, et jätkame vaid nägemispuudega laste koolina. Kuid nüüd on ministeerium otsustanud, et tulevikus liidetakse meid kuulmispuuetega lastele mõeldud Hiie kooliga. Ma olengi neilt küsinud: mis on selle põhjused, kas on räägitud spetsialistidega, mis on selle plussid ja miinused?» rääkis Pattak.

Vallandamine tuli Arvo Pattakule ootamatult ning ta lubas, et nii ta seda asja ei jäta ja läheb töövaidluskomisjoni. «Nii need asjad ei käi. Oleks piirdutud hoiatusega, aga et kohe tehti vallandamine, see on ikka paras šokk,» tunnistas ta.

Mis puudutab aga neid 24 last, kes ministeeriumi määruse kohaselt justkui Emajõe kooli õpilaseks ei sobigi, siis Pattaku teada neid tavakooli siiski ei saadeta ja nad saavad õpinguid jätkata Emajõe koolis. Kui aga sügisene vastuvõtt toimub vastavalt uuele määrusele, peab ilmselt nii mõnigi haigete silmadega laps tavakooli minema.

-----------

Arvo Pattakule saatuslikuks saanud lause.

Vana määrus sätestas, et lisaks pimedatele ja nägemispuudega lastele võtab Emajõe kool vastu ka lapsi

sellise nägemisfunktsioonide kahjustusega, mis eeldab õpetamisel erimetoodikat.

2011. aasta määrusega see punkt kaotati, ent kool arvestas laste vastuvõtul endiselt ka sellega.