Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

96-aastane memm soovib tänada oma aitajaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heliis Nemsitsveridze
Copy
Hilje Sokk
Hilje Sokk Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Üleeile kukkus 96-aastane Leida Karakova Annelinna korterimaja koridoritreppidel. Tõmbas endale rulaatori peale ning hüüdis abitult appi. Hädalist aitas tundmatu noormees.

Väike valgete lokkidega naine on õnnelik, et tundmatuks jäänud noormees ja tema neiu teda aitasid. Karakova kätest ja põlvedest jooksis verd ja kuna noored kahtlustasid tõsisemaid vigastusi, kutsuti kiirabi.

Annelinna kortermaja neljandal korrusel elav Karakova käib niigi õues harva, seekord vedas muidu truu ja toetav rulaator teda alt. «Noormees ja neiu märkasid mind trepikojas lamamas, tulid appi ja ootasid kiirabi ära,» on naine õnnelik. «Mul on nii hea meel, tahaksin tundmatutele tänu avaldada.» 

Karakova sõbranna naabermajast, 95-aastane Hilje Sokk kukkus tänavu märtsis samuti armetult libedal tänaval. «Rääkisin juttu oma 98-aastase sõbrannaga, kui kodu poole keerasin. Järsku jäi rulaatori alla kivikene ning olin libedal tänaval selili,» rääkis Sokk. Vanem sõbranna teise käimisraamiga oli selleks ajaks juba minema jõudnud jalutada.

«Nägin, et Selveri poolt jookseb suure-suure kiiruga noormees appi, vaatas mu jalahaava, kust voolas verd,» jätkab Sokk. Noormees pani haavale salvrätte, kutsus kiirabi, toetas naist. Sokul jätkus jõudu küsida, kus poiss õpib. Samuti tundmatuks jäänud kaitseingel käib Hugo Treffneri gümnaasiumis. Sokul oli selle üle eriti hea meel, sest kunagi oli ta 1. keskkoolis, praeguses Treffneris, õpetaja.

Karakova lisas, et tal on väga hea meel, et Tartus pole veel kadunud inimlikkus ja hea tahe. «Noori laidetakse palju, aga nad on tegelikult väga toredad,» sõnas ta. Mõlemad vaaremad on südamest tänulikud oma aitajatele.

Tagasi üles