Politsei manitseb: sildadelt jõkke hüppavad inimesed riskivad elu ja tervisega

Tartu Postimehe reporter nägi eile õhtul oma silmaga, kuidas suurem seltskond eile õhtul Kroonuaia sillalt vettehüppeid harrastas. Foto: Raimu Hanson

Seoses viimaste päevade kuumade ilmadega on sagenenud juhtumid, kus hulljulged kodanikud kargavad Tartus Kroonuaia sillalt Emajõkke. Politsei ja päästeamet rõhutavad, et tegemist on äärmiselt mõtlematu tegevusega, mis võib kergelt lõppeda tragöödiaga.

Viimastel päevadel on politsei saanud kolm teadet seoses sillalt alla hüppavate või seda teha kavatsevate inimestega. Esmaspäeva õhtul kella kuue paiku tegeles sellega Kroonuaia sillal lausa suurem seltskond, mõni tund hiljem sai häirekeskus aga teate, et üks joobes mees tahab samalt sillalt «peakat» hüpata ning kõrvalised inimesed takistavad teda.

Patrull tegeles kohapeal mehega ning selgus, et ta oli raskes joobes, mis tähendab seda, et vette hüpanuna oleks olnud tal ilmselt üsna vähe lootust eluga pääseda. Mees ise selgitas, et soovis kõrvalistele näidata, kuidas tal jagub julgust sillalt jõkke hüppamiseks.

Mees viidi kainenema, et ta saaks pea selgeks ja enam ohtlike ettevõtmisi endale vähemasti selleks päevaks ei planeeriks.

Tartu politseijaoskonna piirkonnavanem Tarmo Stokkeby nentis, et vettehüppel juhtub kõige enam õnnetusi just noorte ja tihti alkoholi tarvitanud meestega, kes püüavad oma suplusele nii vürtsi juurde lisada.

«Samas riskivad nad tundmatus kohas vette hüpates sellega, et võivad kogu eluks jääda halvatuks või sealsamas surra. Seda enam, et Tartu sildadelt vette hüpanutest on aegade jooksul paljud vigastanud, mõned ka hukkunud,» tõdes Stokkeby.

Ta lisas, et Emajõe põhja kamminud tuukrid on ilmekalt kõnelenud, millised ohud täpsemalt jõepõhjas varitsevad: aegade jooksul on seal tuvastatud mitmeid ohtlikke esemeid ostukärudest külmikuni välja, prügi kõrval on vettehüppajale ohuks ka iga vette kukkunud puu või palk.

«Nautige suverõõme nii, et tarbetult võetud riskid ei teeks sellest suvest viimast,» manitses Stokkeby.

Lõuna päästekeskuse regiooni vastutav korrapidaja Kuido Kriisa pani ka omalt poolt inimestele südamele, et nad käituksid mõistlikult ega paneks end mõtlematult ohtu.

«Kui päästjad peavad reageerima sellistele sündmustele, siis väheneb võimekus reageerida samal ajal teistele sündmustele, mis võivad elupäästet vajada. Seega ei seata ohtu mitte ainult ennast, vaid ka teisi potentsiaalseid abivajajaid,» ütles Kriisa.