Tartumaal annab väljaspool Tartu linna keskharidust kümme kooli, kus ainult kolmes õpib enam kui sada gümnasisti. Ülejäänud koolid on juba praegu liiga väiksed, et lisarahata toime tulla. Mis neist saab, sest õpilasi ei tule kusagilt juurde?
Maagümnaasiumide tulevik tundub tume
25. jaanuar 2011, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu ei taha keegi deklareerida, et paneme oma keskkooli kinni,» ütles Puhja vallavanem Vahur Jaakma. «Keskkool või gümnaasium on maal märgilise tähendusega – see on turvalisuse signaal lastele ja nende vanematele.»
Aga väikelinnade ja valdade juhid teavad, et muutunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tõttu ei saa koolielu endistviisi jätkuda.
Nimelt peavad kõik gümnaasiumid ja keskkoolid 2013. aasta septembrist lisaks kohustuslikele õppeainetele õpetama ka valikõppeaineid, millest tuleb gümnaasiumi riikliku õppekava järgi kujundada vähemalt kolm õppesuunda.
Ja kuigi muutunud seaduses pole kirjas, kui palju õpilasi peab gümnaasiumiklassis olema, näitavad arvutused, et igasse klassi on tarvis vähemalt 27 neidu ja noormeest, sest vaid siis tuleb keskkool või gümnaasium riigilt saadava õpilaste pearahaga ots otsaga kokku.
Kui klassis on juba 24 õpilast, peab omavalitsus keskkoolile või gümnaasiumile kõvasti peale maksma, sest riik koolidele antavat raha ei suurenda.
Nii seisabki suurem osa Tartumaal keskharidust andvatest koolidest küsimuse ees «olla või mitte olla». Muretuna võivad end tunda vaid kolm suure õpilaste hulgaga kooli ehk Elva gümnaasium, Ülenurme gümnaasium ja Lähte ühisgümnaasium. Läbi lillede on ka haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud koosolekutel mõista andnud, et tulevikus ongi need kolm kooli väljaspool Tartut ainsad keskhariduse andjad.
Lääne-Tartumaa koondus
Teisi koole pidavad omavalitsused ei kavatse aga veel alla anda. Esimesena on tegutsema asunud Lääne-Tartumaa, kus Rannu vallavanem Maano Koemets kutsus kokku Puhja, Rõngu, Elva ning Konguta valla esinduse ja koolijuhid.
«Küsimus on praegu selles, et väikeses omavalitsuses saab keskhariduse andmist jätkata vaid sel juhul, kui omavalitsused suudavad sel alal koostööd teha,» selgitas Jaakma. «Kõigepealt tuleb meil õppida koostööd tegema. Kui sellega hakkama saame, siis jäävad koolid alles.»
Maano Koemetsa sõnul on paaril ühisel kohtumisel välja koorunud kaks tegevuskava. Ühe järgi võiksid Elva, Rannu, Rõngu ja Puhja moodustada ühisgümnaasiumi, kus iga kool säilitab autonoomia.
Teine võimalus on, et iga kool hakkab pakkuma erinevat õppesuunda ning omavalitsused sõidutavad kindlatel päevadel gümnasiste ühest koolist teise.
Kui aga lugeda Rannu valla arengukava aastateks 2010–2016, siis paistab, et volikogu on oma keskkoolile kriipsu peale tõmmanud. Nimelt on arengukavas hariduse teema all kirjas «õpilaste arvu vähenemisest tingituna tuleb kaaluda keskkooli osa säilitamise võimalusi ja mõttekust (majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid)».
Hariduse eesmärkidest rääkivas osas on aga, et «kool võimaldab igale õppijale, sh erivajadusega õpilasele, hea põhihariduse omandamise». Keskharidusest ei räägita, ka pole uues arengukavas enam eelmises arengukavas kohaliku kooli edendamiseks vajalikuks peetud jäähalli ehitamist.
«Kui meil on keskkooli kolme klassi peale 39 õpilast, siis pole selles midagi rõõmsat,» märkis Koemets. «Õpilaste arv väheneb väga kiiresti ja on selge, et gümnaasiumi uus õppekava ei võimalda kaugemas perspektiivis keskkooli pidada.»
Uus õppeaasta ei paista Rannus roosiline, sest kohaliku kooli 9. klassis käib 19 õpilast. «Käes on kaalumise aeg, kuidas edasi minna,» ütles Koemets. «Tuleb vaadata eelarve võimalusi ja seda, kui palju peame keskkoolile peale maksma. Hiljemalt märtsis peab volikogu otsustama, kas avame sügisel 10. klassi või ei. See otsus tuleb teha kõigil väikestel koolidel.»
Õpilasi on ja pole kah
Ida-Tartumaa omavalitsused pole oma keskkoolide pärast ühise mütsi alla koondunud. Tartu külje all Luunja keskkoolis õpib keskkooliklassides vaid 53 noort. «Hea on see, et viimastel aastatel pole meil keskkooli õpilaste arv vähenenud,» märkis Luunja vallavanem Aare Anderson. «Lapsi on meil vallas palju ja neid tuleb juurde, aga paraku konkureerib meie keskkool Tartu linna gümnaasiumidega.»
Keskkooli kinnipanekut pole vallas arutatud, vastupidi: valla arengukavas on kirjas keskhariduse andmise jätkamine. «Põhiline on välja töötada kolm õppesuunda ja hoolitseda selle eest, et koolis oleks kolm paralleelklassi,» ütles Anderson.
Keskhariduse andmise jätkamiseks kavatseb vald pöörduda koostööettepanekuga Võnnu valla poole. «Lähiaastatel meie keskkool jätkab,» kinnitas Võnnu keskkooli direktor Tiit Viileberg. Sügisel avatakse uus 10. klass, sest kevadel lõpetab 9. klassi palju noori.
«Õpilastega meil praegu probleemi ei ole,» märkis Viileberg. «Vajalikest uutest õppesuundadest on üks, keeled, olemas ning nuputame edasi. Üritame edasi tegutseda, kuigi paistab, et riik väikseid koole eriti ei salli.»
Võnnu vallavalitsus pole keskkooli kaotamist arutanud. «On selge, et koos sündide arvu vähenemisega väheneb ka koolilaste arv ja sellega tuleb paratamatult arvestada,» ütles Võnnu vallavanem Külli Ojasaar. Kas Võnnu keskkooli areng on ka tulevikus prioriteet, sõltub lähiajal ametisse nimetatavast uuest vallavalitsusest.
Võitlevad lõpuni
«Võitleme lõpuni,» kinnitas Alatskivi vallavanem Andu Tõrva. «Meil on praegu ikka üle 60 õpilase, lähedal teisi koole pole.» Keskkooli säilitamiseks liigub Alatskivil kaks mõtet: lõi-mida kooli Kallaste venekeelse keskkooli õpilased ja tuua kolme õppesuuna hulgas sisse veidi ka kutseõpet.
«Kallastel kaob gümnaasiumiosa nagunii,» ütles Tõrva. «Sealt on meile tulnud väga tublid õpilased. Keelte osas võib neil küll raskusi tekkida, aga rahvuslikku vaenu meie kandis ei ole.»
Kallaste keskkoolis pole sel õppeaastal 1. ja 11. klassi – kui lapsi ei ole, siis neid ei ole. Tänavu tuleb Kallaste linnal leida oma taskust 200 000 krooni, et kooli üleval pidada.
«Meil ei ole kavas keskkooli kinni panna,» ütles Kallaste linnapea Viktor Nukka. «Järgmisel aastal on meil 11. klass jälle olemas. Volikogu otsustas, et keskkool jätkab, kas viie või kuue lapsega, vahet pole.»
Arvamus
Priit Pramann
Rõngu vallavanem:
Ei-ei, me ei pane oma keskkooli kinni. Teeme kõik, et muutusteks valmis olla. Lapsi on küll vähe ja keskkooli pidamine läheb keeruliseks, aga ma ei näe, et tuleb mingi katastroof. Meil on nüüd ilus, kõigi nõuete järgi remonditud koolimaja ja loodame, et seal soovib õppida palju noori inimesi ka Rõngust kaugemalt.
Aivar Soop
Tartu vallavanem:
Arvan, et Lähte ühisgümnaasiumi kohal on taevas pilvitu. Selles koolis on alati õppinud ka palju noori teistest omavalitsustest.
Eks muidugi tuleb kõigis koolides, ka Lähte ühisgümnaasiumis, vaeva näha ja pingutada. Peame oma taset tõstma, et kaugemal elavad noored sinna kooli tuleksid. Kindlasti on nende jaoks vaja korda teha internaat.
Kas keskkool jääb või ei, on iga omavalitsuse enda otsus. Kuidas meie elu paari aasta pärast välja võiks näha, hakkab selguma pärast riigikogu valimisi, kui ilmselt väga tõsiselt tuleb jälle päevakorrale haldusreform.
Aivar Aleksejev
Ülenurme vallavanem:
Tartu linna abiga oleme Ülenurme gümnaasiumis alati kaks, mõnikord isegi kolm paralleelklassi kokku saanud.
Ma ei näe Ülenurme gümnaasiumi tulevikule ohtu, kuigi ära sõnuda muidugi ei taha.
Matti Kangor
Elva gümnaasiumi direktor:
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on tehtud suurlinlikult. Näiteks Puhjas on keskharidust antud 50 aastat, seal on suurepärane kool, miks peaks see nüüd uue seaduse pärast uksed kinni panema? Või näiteks Alatskivi keskkool, mis on oma kandis ainus keskhariduse andja?
On väga mõistlik, et Lääne-Tartumaal panid vallad keskhariduse pärast seljad kokku. Meie seisukoht on, et keskharidus peab siinkandis kodu lähedal kättesaadav olema. Hariduse sisu ja kvaliteeti laiemalt vaadates on ju selge, et noorel on pärast keskkooli rohkem võimalusi, ka kutsehariduses.