/nginx/o/2009/10/14/250227t1hb62b.jpg)
Kui uustartlaste seast leiab enim endisi Tartumaa linnade ja valdade elanikke, siis Tartust lahkujad leiavad omakorda uue elukoha enamasti Tartumaal. Palju inimesi rändab siiski ka Harjumaale või kolib hoopis piiri taha.
Tartu linn ja maakond vahetavad elanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsuse teatel on Emajõelinna iive jätkuvalt positiivne. Mullu sündis siin 454 inimest rohkem kui suri. Iive on olnud Tartus positiivne alates 2003. aastast.
Mullu sündis Tartus 1483 last ja suri 1029 inimest. Linnavalitsuse registriteenistuse andmetel kasvas tartlaste arv siiski vähem - vaid 88 inimese võrra. Tartus elas eelmise aasta 31. detsembri seisuga 98 561 inimest.
2010. aastal saabus linna 2924 inimest ehk 24 inimest enam kui 2009. aastal ning lahkujaid oli 3106 ehk 345 võrra vähem.
Sünde oli Tartus mullu 1483 ning suri 1029 inimest. Võrreldes 2009. aastaga vähenes sündide arv 17 võrra, surmade arv jäi aga samaks. «Praegu veel aitab positiivne iive tasakaalustada elanike väljarännet ja hoida tartlaste arvu stabiilsena,» tõdes abilinnapea Karin Jaanson.
Eestist saabus Tartusse kõige enam elanikke Tartumaalt (732) ja Harjumaalt (325). Samuti tuli rohkem inimesi ülikoolilinna elama lähimatest maakondadest - Jõgeva-, Põlva- ja Valgamaalt. Välismaalt saabus Tartusse elama 343 inimest ja välisriiki lahkus 461 inimest.
Tartust lahkuti kõige enam Tartu maakonda, kuhu siirdus 1081 inimest ja Harjumaale, kuhu läks 811 inimest. Samas tuli aga Tartumaalt Tartusse elama 732 inimest ning Harjumaalt asus Tartusse elama 325 inimest.
«Jätkuvalt lahkub Tartust inimesi enam, kui siia tagasi tuleb. Kindlasti on meie jaoks probleem viimaste aastate trendiks kujunenud elanike väljavool Harjumaale. Samas oleks Tartu olukord palju halvem, kui lõunaeestlased Tartut elukohana ei eelistaks,» lisas abilinnapea Karin Jaanson.