/nginx/o/2016/07/22/5649469t1h49ba.jpg)
Kas mäletad, mu arm, veel seda paha saatust
sel kaunil suvehommikul;
üks raibe, haisev, jälk, meil’ pakkus õudset vaatust
jalgraja järsul käänakul.
Turuhoonest möödudes tuli nina kinni hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib arvata, et nii mõnelgi tartlasel – kui ta just tugevamat sorti nohuga kimpus ei ole – tulid meelde need read Charles Baudelaire’i luuletusest «Raibe», kui ta juhtus täna päeval jõe poolt vanast turuhoonest mööduma. Nimelt ei toonud turuhoone poolt puhuvad tuuled ninasõõrmetesse mitte värskendavat kosutust, vaid hoopis jälki lehka, mis tõi nii mõnelegi inimesele meelde kurikuulsa lihakombinaadi-aja.
AS Tartu Turg juhataja Jaak Adamsoo kinnitusel raibet siiski turuhoones ega selle lähedal ei ole, probleem peitub hoopis jõepoolse transpordiukse juures paiknevas suures pressiga prügikastis, kuhu müüjad oma riknenud kraami panevad.
«Suvel marjade ja kurkide ja muud jäägid pillutakse sinna ja soojade ilmadega kahe päevaga lööb lõhna üles,» tõdes Adamsoo. Ta täpsustas, et konteineri tühjendamine koos pesuga on neil tellitud kord nädalas, kuid ta lubas, et juba täna tellitakse uus tühjendus ja pesu.
«Kui on ikka 30 kraadi kuuma, siis tulebki tihedamalt teha. Näiteks kui käärinud marjad sisse lähevad, siis kahe päevaga hakkab see haisema ja tilkuma,» nentis Adamsoo.
Ta lisas, et turuhoones sees ei tohiks haisu olla, kuid et kaubauks on kogu aeg lahti, siis võib seda tuulehooga siiski sisse minna ja tekkida moment, kus ka sees on tunda suvist lehka.