Lõhatud Kivisild jättis jälje kunsti

Lepo Mikko õlimaal "Tartu vaade" (1941) on näitusele toodud Tartu kunstimuuseumist. Foto: Sille Annuk

75 aastat tagasi, 9. juulil 1941 kell 6.37 hävitasid Tartust lahkuvad Punaarmee väeosad Kivisilla. Koletu sündmuse meenutamiseks ja kurva aastapäeva tähistamiseks on linnamuuseumis avatud Enn Lillemetsa koostatud näitus «Lõhatud Kivisild. Katkestuse motiiv eesti kunstis. 1941–1949».

Väljapaneku ühes nurgas on kaks kivi, mille linnamuuseum sai endale suvel 2012. Need pärinevad Kaarsilla alt Emajõe põhjast. Samas kohas seisiski 1784. aastal keisrinna Katariina II auks avatud Kivisild, mis on olnud Tartu linna üks ajaloolisi ja arhitektuurilisi sümboleid.

Lillemetsa sõnul kasvas ja muutus selle õhkulaskmine Teise maailmasõja ajal murdumise ja katkestuse märgiks nii Eesti ajaloos kui ka kultuuris.

«Kunstnikud tundsid kutsumust ja sisemist sundi purustatud Kivisilla jäädvustamiseks,» lisas näituse koostaja. «Nende kujutuslaad ulatus asjalikust realismist unenäoliste nägemusteni ja lihtsast dokumenteerimisest selgete meeleolujäädvustusteni. Raputav sündmus tekitas mõne kunstniku loomingus täiesti erakordseid ja hingelisi väljundeid.»

Väljapanekus on pallaslaste Lepo Mikko, Hilda Kamdroni, Ellinor Aiki, Ida Anton-Agu, Juhan Püttsepa, Varmo Pirgi, Nigul Espe, Agu Peerna ja Richard Kaljo teosed, enamasti maalid. Need on toodud näitusele Tartu linnamuuseumist, Tartu kunstimuuseumist ja Eesti kunstimuuseumist ning kuuest erakogust.

Lillemetsa sõnul ei õnnestunud näitust ette valmistades olulistest teostest tuvastada Lepo Mikko veel ühe ja Kristjan Tedre maali praegust asukohta. «Teadaolevalt viimasena on Kivisilla jäänuseid kujutanud Elmar Kits maalil «Tartu Emajõe panoraam» (1958), mis asub Tartu Forseliuse kooli aulas,» lisas ta.

Näitust Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23) saab vaadata 3. septembrini. «Lõhatud Kivisild» on 14. väljapanek 2001. aastal kunstiühingu Pallas ja linnamuuseumi koostöös alguse saanud sarjast, mis tutvustab pallaslaste loomingulist pärandit.