Heiki Valk: kaalutlemisest ja kaasamisest

Emajõeäärne papliallee. Foto: SCANPIX

Otsust ega kavasid Emajõe vasakkalda papliallee köndistamise kohta tehtud ei ole ja seda pole Tartu linnavalitsuses isegi arutatud – sellist sõnumit sisaldab abilinnapea Raimond Tamme vastus Supilinna Seltsi ja Eesti Rohelise Liikumise seisukohti väljendavale ajaleheartiklile (TPM 17.01).

Ei taha päriselt nõustuda. Küll vajab aga avamist mõiste Tartu linnavalitsus, mida osapooled on tõlgendanud erinevalt. Raimond Tamm käsitleb linnavalitsust kui linnapea ja abilinnapeade kogu. On usutav, et see kogu pole tõepoolest paplite saatust ühiselt arutanud. Laiemalt tähendab linnavalitsus aga linna juhtaparatuuri – osakondi, sealhulgas linnamajanduse osakonda, ning just seda otsustustasandit me silmas pidasimegi.

Supilinna Seltsi poolt detsembris linnamajanduse osakonnale saadetud murekirjas mainiti ohtu, et väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatav projekt võib kaasa tuua allee olulise kahjustamise ja, viidates saadud suulisele informatsioonile puude umbes viie meetri pikkuseks kärpimise kavast, tehti ettepanek säilitada olemasoleva papliallee võrad ja juurestik.

Osakonna juhataja Rein Haagi vastus ei lükanud millegagi ümber väidet köndistamiskava kohta, küll aga tõdes: «Kõik, mis kasvab, see ka vananeb. Vananemine võib olla väga ilus ja seda on erinevate võtete abil võimalik mõningal määral pikendada. Tagasilõikus taime puhul on üks võimalus selle noorendamiseks ja hea, kui liik seda talub. Berliini pappel talub tagasilõikamist hästi ka vanemas eas – see võimaldab meil veel mõnda aega nautida seda ilmet, mida puud praegu pakuvad, või vähemalt seda ette kujutada, nähes tüvede jämedust ja koore krobelisust.»

Niisiis on seisukoht, et allee säilitamine tugeva tagasilõikuseta kõne alla ei tule ning et tulevikus hakkame puude praegust ilmet vaid kujutlema, ka Tartu linnavalitsuselt, küll osakonna tasandilt tulnud ametlikus kirjas piisavalt selgesti väljendatud.

Tegelikkuses saavad linnavalitsuse osakondades tehtud otsused enamasti heakskiidu ka kõrgemal pool – nii linnavalitsuse kui ka linnapea ja abilinnapeade kogu istungitel. Kui küsimus pole erilise luubi all, võib kinnitus tulla üsna kergesti, usalduspõhiselt ja suurema süüvimiseta. Näib, et nii on läinud ka vasakkalda projekteerimistingimustega – ükski lugupeetavatest pole märganudki, et nende poolt heaks kiidetav dokument käsitleb ligi kilomeetri võrra pikemat kaldalõiku kui pealkirjas nimetatud.

Kuigi must valgel pole ühestki dokumendist võimalik lugeda, kui palju nimelt kavatsetakse puid kärpida, on ka linnavalitsuse «kitsam ring» allee kärpimise ja «väheväärtusliku kõrghaljastuse likvideerimise» kavale oma heakskiidu juba andnud (17.01 TPM artiklis tsiteeritud projekteerimistingimused). Tagasilõikus, st puuvõrade oluline kärpimine, on tehtud projekteerijale kohustuslikuks. Ja pappel, teadagi, pole väärispuu.

Teema on tõstatatud. Seltsi ja roheliste pöördumisele (07.01) antud vastuses (17.01) teatab abilinnapea Margus Hanson, et vastavalt linnavolikogu 2004. aasta 1. juuli otsusele on jõekallaste ja promenaadi rekonstrueerimise projekti juurde nõutav MTÜ Eesti Roheline Liikumine kirjalik seisukoht ning et seda arvestatakse rekonstrueerimisprojekti menetlemisel.

Samuti lubatakse pöördumise esitajatele tutvustada projektlahendust enne projekti vastuvõtmist. Jääb üle loota, et projekteerija mõistab küsimuse tähtsust ja et avalikku linnaruumi puudutav kavand jõuab enne otsustamist aruteluks ka linnarahva ette.


Samal teemal: Papliallee saatus, TPM 12.01, 17.01, 18.01.