Välisekspertide kõhklustest hoolimata ehitab Eesti riik Eesti Rahva Muuseumi uue hoone Tartusse Raadile, kinnitas kultuuriminister Laine Jänes eile pärast seda, kui eksperdiaruande tõlgendamisest oli puhkenud torm.
Euroopale paistab ERM liiga suur
Euroopa Investeerimispanga eksperdirühm Jaspers on lõpetanud Eesti Rahva Muuseumi projekti analüüsi. Lõppraport leiab muu hulgas, et hoone on kavandatud liiga suur, ja annab soovituse ehitada see kokkuhoiu eesmärgil kahes järgus.
Hoones on plaanitud netopinda üle 32 000 ruutmeetri ja näitusepinda üle 6000 ruutmeetri, seda on kümme korda enam praegu ERMi kasutada olevast.
Raport seadis muu hulgas kahtluse alla oodatava külastajaarvu, leides, et 170 000 külastaja piir aastaks 2018 on väga optimistlik. See oleks pea kolm korda enam tunamullusest külastajate arvust ja nõuab tõsist pingutust olukorras, kus muuseum on pealinnast kui riiki külastavate välisturistide peamisest sihtkohast 2,5-tunnise autosõidu kaugusel.
Pool raha Euroopast
ERMi hoone hinnaks on 63,1 miljonit eurot (ligi miljard krooni), millest 32 miljonit eurot oleks Euroopa abiraha. Eesti taotleb seda raha Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Kultuuriminister Laine Jänes märkis, et Euroopa eksperdid on esitanud oma aruandes hulga järeldusi, millest mõnega saab Eesti nõustuda, kuid on ka fundamentaalseid seisukohti, milles Eesti riik jääb eriarvamusele.
«Et ERMi võiks rajada Tallinna, ei ole kindlasti tõsiseltvõetav soovitus. ERM on olnud sada aastat Tartus ja sinna ta jääb,» ütles Jänes.
Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru sõnas, et muuseumihoone projekti iseärasusi arvestades ei saa seda ehitada kahes jaos. Ta leidis, et hoolimata kriitilistest märkustest oli aruande üldtoon positiivne.
«Jaspersi eksperdiaruanne, mis meile esitati, lubab julgelt minna Brüsselisse taotlema Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks Euroopa Liidu toetusraha,» ütles Jänes.
Kultuuriminister väitis, et Eesti Päevalehe eilses artiklis esitatud järeldus, nagu oleksid eksperdid soovitanud Eesti Rahva Muuseumi ehitamisest loobuda, on väär. «On erakordselt kahetsusväärne, et on asjata paanikat tekitatud ja aruandes olevad positiivsed seisukohad on jäetud kajastamata,» ütles Jänes.
Eesti Rahva Muuseumi ehitusraha taotlus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest saadetud edasi siseministeeriumis töötavale meetmekomisjonile. Seejärel saadavad siseministeerium ja rahandusministeerium selle taotluse Euroopa Komisjonile.
«Taotluse jõudmine Brüsselisse peaks olema selle nädala küsimus,» kinnitas Jänes.
Kiri rahandusministrile
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler nentis, et mõistagi oleks parem, kui kriitilisi noote oleks ERMi ehituskava kohta vähem.
Jaspersi aruande laekumise järel on Kiisler saatnud rahandusminister Jürgen Ligile kirja, kus ta palub kinnitust, et konverentsiteenuste osutamine ja muu majandustegevus ERMis ei too kaasa konkurentsi moonutamist ning tegemist ei ole riigiabiga.
Teiseks kinnitust, et riigieelarves on tagatud piisava raha olemasolu ERMi projekti plaanipäraseks elluviimiseks ja ettenägematute kulude katmiseks.
Mitmed küsitletud juhtisid tähelepanu, et lõppotsustaja on siiski Euroopa Komisjon.
Viidati, et ka näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) projektile antud hinnang sisaldas mitmeid kommentaare, millele toetuse saaja lisas omapoolsed põhjendused, jäädes osaliselt ekspertide arvamusest erinevale seisukohale. Nüüdseks on Euroopa Komisjon PERHi projekti heaks kiitnud.
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas, et Eesti riik ehitab ERMi uue maja valmis sõltumata sellest, mida otsustab Euroopa Komisjon.
Jaspersi raportist
* «Jaspersi komisjon toetab seda projekti kui riikliku ja regionaalse arengustrateegia osa. Eesti rahvas on üle elanud raske mineviku ja see projekt on rahvusliku ja regionaalse taaselustamise sümbol ning kindlustaja. Enamgi veel, ambitsioon on taastada linna piirkond, mis on peegeldanud okupeeritud rahva kannatusi, ning muuta see rahvuskultuuri pärandi ja multikultuurse dialoogi dünaamiliseks keskuseks.»
«Lõppsoovitustes jääb Jaspers korduvalt väljendatud ettepaneku juurde vähendada muuseumihoone suurust võimalusega seda hiljem laiendada.»
* «Jaspersi arvates läheks ERMi ajalooline asukoht Tartus ja seosed Tartu Ülikooliga ilmselgelt kaduma, kui ERM paikneks Tallinnas. Siiski lõikaks muuseum Tallinnas kasu palju suuremast hulgast külastajatest ja seeläbi parandaks ka kogu rahvastiku juurdepääsu muuseumi teenustele. Teiste institutsioonide paiknemine Tallinnas toetanuks muuseumi parendamist aja jooksul koostöö, inspiratsiooni ja teadmiste jagamise kaudu. Lugupidamisavaldusena ajaloolise Raadi mälestusvälja tähendusele on siiski mõistetav, et muuseum saab kasu paiknemisest endise rahvusmuuseumi kunagise asukoha lähedal, millega Eesti rahvas seostab oma vabanemist.»
* «Komisjon juhib tähelepanu sellele, et tulevaste muusemikülastajate hulga hindamisel on oluline parameeter (lisaks pileti hinnale) muuseumisse sõidu kaugus. Tavapäraselt on sihtrühm ühe sõidutunni kaugusel. Toetudes sellele standardile, tõrjub 2,5-tunnine tegelik Tallinnast Tartusse sõidu aeg külastajaid, vähendades seeläbi potentsiaalsete külastajate arvu võrreldes olukorraga, kui rahvusmuuseum paikneks Tallinnas.»