Priit Pullerits: rallirahva barbaarne pidu

Priit Pullerits. Foto: Priit Pullerits

Hurraa, ära tegime! Lõpuks ometi on Eestil üks võistlus, mis ei jää alla maailmakuulsa Tour de France’i legendaarseimatele etappidele, nagu näiteks möödunud neljapäevane tõus Mont Ventoux’le.

 Seal oli rahvast raja ääres murdu, nii et velotuuri liider Chris Froome lendas teele trüginud fännide tõttu ees pidurdanud saatemootorrattale otsa ja maandus asfaldile. Sama tihedalt jagus pealtvaatajaid Rally Estonia reedeõhtuse linnakatse ajal Tartu tänavate äärde.

Võib ju ironiseerida, et vaadata jalgrattavõistlust on sama huvitav nagu vaadata muru kasvamist. Aga vaadata autode võidukihutamist? Kui kaine mõistusega mõelda, on seal vaadata ju veelgi vähem. Ei mingit mees mehe vastu vahetut heitlust nagu rattasõidus, lihtsalt värvikirevad autod regulaarse intervalliga sinust välkkiirelt mööda põrutamas. Isegi inimest ei ole näha. Ei mingeid pingutusest põhjustatud grimasse, ei mingit jalalihaste mängu, ei nina otsast tilkuvat higi ega kopsude lõõtsutamist nagu rattasõidus, lihtsalt neli ratast ja metallkere ning kohutav mootorimüra.