Arvi Liiva: Süsihappegaasi tont. Kellele ja miks?

Arvi Liiva Foto: TPM

Kasvuhoonegaaside ohtlikkusest on räägitud aastakümneid. Maa kliimale kõige saatuslikumaks peetakse seejuures süsihappegaasi, mida inimkond õhku paiskab. Kui samal moel jätkame, peame kartma üleujutusi ja näljahäda. Nii kõlavad üldtuntud hoiatused. Tagajärg on see, et tänavune heitlik suveilmgi paneb osa inimesi küsima, kas maakera on tõesti teel hukatusse.

Teaduse üks suuri tõdesid on, et ei tohi usaldada võimuorganite argumente, sest need on liiga tihti valeks osutunud. Antiikmütoloogiast on teada nn Kassandra paradoks. Vana-Kreeka müütilisele tegelasele Kassandrale oli antud jumalik võime näha ette tulevikku. Ta rääkis rahvale kibedat tõde, ennustades suuri õnnetusi, mida ei usutud, kuid mis alati täide läksid

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu IPCC teadusmehed, nüüdisaegsed kliimaprohvetid, ennustavad veel suuremaid õnnetusi, aga neid usutakse. Nad hoiatavad rahvaid maailmamere taseme tõusuga, mis uputaks suured maismaaalad.