/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/01/23/503293t1h42b7.jpg)
Linnapea Urmas Kruuse juhtimisel lootusetult puntrasse jooksnud vaksalisaagasse tõi ootamatu pöörde tuntud kuningriiklase Kalle Kulboki vahemeheks hakkamine – jaamahoones tõotab ajutine ootesaal valmida juba mõne nädala pärast.
Kulboki algatus tõotab Tartus vaksaliimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähtudes juhtmõttest, et pool muna on parem kui tühi koor, on kuningriiklane Kalle Kulbok viimased nädalad seisnud idee eest, et rongiootajate elu kergendamiseks talvisel ajal tuleb vaksalis võimalikult pea avada ajutine ooteruum.
Kodanikualgatusest võrsunud plaan on kiiresti leidnud nii jaamahoone omaniku Rein Kilgi kui linnavalitsuse toetuse ja juba homseks on lubanud Kilgi arhitekt Aivar Roosaar esitada linnale võimaliku lahenduse joonise ja esialgse kalkulatsiooni.
Kulbok on saanud linnalt lubaduse toetada ehitust nii asjaajamise kiirendamisega kui rahaga, Edelaraudtee on lubanud toetada majandamiskuludes kuni 8000 krooniga (511 euroga) kuus.
«Tundub, et see on kõigi osapoolte mõistlik lähenemine,» ütles Kulbok. «Kui keegi muutub ebakonstruktiivseks, siis minul on alati võimalus öelda, et võtku A4 paber ja kirjutagu, et mina, see ja see, ei seisa vanurite ja väikelaste huvide eest. Siis nad kõik taganevad.»
Küsimuse peale, kas ootesaal võiks vabariigi aastapäevaks lahti olla, vastas Roosaar, et pole välistatud, et paari nädalaga on asi valmis.
Ajutine, siiski soojak
Jutt on tõepoolest ajutisest hädalahendusest, 30 ruutmeetri suurusest köetud ja valgustatud ruumist, kus oleksid pingid ja infostend, ei midagi pidulikku. Kulbok ütleb asja kohta keerutamata – soojak.
Välja valitud ruum asub vaksalihoone Tallinna-poolses otsas, selle uks avaneb perroonile.
Tartu linna esindajana Kulboki ja Roosaarega soojaku avamise pärast kohtumas käinud linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ütles, et osalised näitasid üles huvi ja lootust on.
Eesmärk on tema sõnul tegutseda võimalikult kiiresti, kuid ajutine ooteruum peab siiski vastama teatud nõuetele ja kindlasti on inimeste ohutuse tagamiseks vaja täita päästeameti nõudeid. Linn peab andma ka kasutusloa.
«Meie eesmärk on hoida see ajutine lahendus – loodame, et see jääb ajutiseks – võimalikult lihtne,» lausus Jürgenson.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm sõnas, et linnavalitsuse seisukoht on toetada kodanikualgatust ja jätta teele võimalikult vähe takistusi.
«Mitmesuguste lubade menetlemise ja mis tahes muud linnavalitsuse sekkumist vajavad asjad soovime korda ajada võimalikult kiiresti,» lubas Tamm. «Eesmärk on üllas ja linnavalitsus kindlasti toetab kodanikualgatust.»
Arhitekt Roosaar nentis, et kui kõik näitavad üles head tahet, pole ajutise ooteruumi kiireks avamiseks üldse takistusi.
«Meie püüame tegutseda võimalikult ruttu, härra Kulbok siblib tublisti ja tundub, et ka linnaametnikud on praegu väga tublid ja vastutulelikud,» ütles Roosaar. «Arvan, et kogu selles jaama probleemis oleks ilmselt paljud asjad teistmoodi, kui seda ei seotaks poliitikaga ja kui ei domineeriks emotsioonid. Aga katsume praegu selle väikese piskuga peale hakata.»
Koostöö ja kodurahu
Väidetavalt üritavad osapooled kõigiti vältida emotsioonide karisid. Nii näiteks on linn tundepuhangute ärahoidmiseks vältinud otsekontakte Kilgiga.
Abilinnapea Tamm põhjendas: «Kui pööraksime kodanikualgatuse samasse rööpasse, kus oleme varem kogu aeg olnud, siis see ei viiks meid sihile.»
Kilk on väidetavalt seadnud tingimuseks, et poliitikud ja erakonnad ei või ajutise ootesaali loomist oma töövõiduna esitada.
Tamm ütles, et põhilahenduses – kogu jaamahoone avamisel – pole viimastel nädalatel olnud mainimisväärset edasiminekut, kuid töö selle nimel jätkub.