/nginx/o/2016/07/12/5611187t1h11bb.jpg)
Tartu JK Tammeka lõpetas jalgpalli meistriliiga hooaja esimese poole kuuendal kohal. Meeskonna peatreeneri Indrek Koseri sõnul võib üldiselt rahul olla, kuid ta möönab, et hooaja edenedes on probleemiks kujunenud väravavõimaluste realiseerimine, mistõttu on nii mõnelgi puhul tulnud Tammekal võidu või viigi asemel leppida kaotusega.
Indrek Koser, pool hooaega on selja taga. Praegu on Tammeka teeninud 23 punkti ehk kahe võrra vähem, kui kogu eelmisel hooajal kokku. Selles suhtes pole seis justkui laita?
Selles plaanis küll, võrreldes eelmise hooajaga võib rahul olla.
Samas kui Tammeka seniseid mänge vaadata, siis tundub, et esimese ringi hea hoog hakkas teises ringis tasapisi vaibuma: kui esimeses ringis teenisite 15 punkti ja väravate vahe oli 13:11, siis teises ringis olid need näitajad 8 punkti ja 6:16. Kas võib väita, et üleminek kunstmurult naturaalsele murule on Tammekale olnud keeruline?
Ei ole kindel, kas asi päris selles on. On olnud mänge, mille võinuks tegelikult enda kasuks kallutada, aga paraku teises ringis on läinud nii, et vastased on need punktid saanud.
Kui võtta näiteks mängud Rakvere Tarvaga, siis esimeses mängus olite neist kindlalt 3:1 üle, kuid teises mängus saite vaid 1:0 võidu, kusjuures neil oli kohtumise üleminutitel ka suurepärane viigivõimalus. Näitab ka see, et mängumasin ei toimi soovitud viisil?
Vaidleks vastu. Seis seisuks, aga tegelikult teises ringis see viimane võimalus oligi Rakvere ainuke võimalus, enamjaolt olid meie võimalused. Aga sellega pean nõustuma, et see võit ei olnud nii kindel ja veenev kui esimeses ringis.
Tundubki, et just realiseerimine oli teises ringis teie üks suuremaid probleeme. Lisaks sellele Rakvere mängule võinuks te ka kodus Pärnu linnameeskonnaga parema realiseerimise korral sotid viimasteks minutiteks kindlalt selgeks teha, kuid tablool oli ikka 2:1 ja lõpus oli pealtvaatajatel päris palju närveerimist, et kas pärnakad suudavad oma surve tulemusel viigistada või mitte (mäng lõppes siiski Tammeka 2:1 võiduga – toim)?
Nõus, realiseerimine on praegu üks probleem, millega peame tegelema. Olukordade lahendamisega oleme natuke hätta küll jäänud.
Tundub, et Tammeka mängule on selge pitseri vajutanud ka ääreründaja Kevin Rääbise aprilli lõpus saadud põlvevigastus. Seetõttu on ka Martin Miller pidanud tegutsema pigem äärel, mitte aga keskel, mis on iseenesest tema tavapärane positsioon ja kus tema efekt rohkem esile tuleb.
Sellega on nii ja naa. Mingite vastaste vastu oleme proovinud just keskelt mängida ja selles suhtes ongi Milleri ülesanne äärelt hästi palju keskele tulla ja nii seal ülekaalu luua.
Loomulikult pole Rääbise ega ühegi teise mängija vigastuse puhul lihtne ja eks see on oma jälje jätnud. Aga samas pole ma kindel, et just Rääbise vigastus on tinginud selle, et meil on teises ringis vähem punkte kui esimeses.
Mis on saanud Georgi Ivanovist ja Geir-Kristjan Suurperest, kes käis viimati platsil 29. aprillil?
Ivanovi puhul oli teada, et ta aitab meid vaid hooaja esimeses pooles, sest ta õpib ja läheb nüüd Haapsallu praktikale, kus vist hakkab mängima kolmanda liiga klubis Läänemaa JK Haapsalu. Suurpere on vigastatud.
Millal võiks teda ja Kevin Rääbist taas platsil näha?
Rääbise puhul on asi selgem, talle tehti operatsioon ja nüüd on käsil taastumine. Loodame, et septembris võiks ta saada meeskonnaga koos treenida. Suurpere puhul on keerulisem, sest arstid pole suutnud täpselt öelda, milles on probleem ja kas oleks vaja opereerida või mitte. Tema puhul ei oska midagi kindlat öelda.
Hiljuti liitus laenulepingu alusel meeskonnaga FC Flora hingekirja kuuluv Kaspar Paur. Mida temalt ootad?
Kindlasti toob ta meeskonda sügavust. Vaatame, kuidas ta ennast käima saab ja kas suudab end Tammekas tõestada, isu ja tahtmist tal kindlasti on. Eks näis, kuidas ta sobib meile ja kuidas meie sobime talle.
On keegi veel Tammekaga liitumas?
Pigem mitte. Praegu küll pole ühtki kindlat või poolkindlat varianti.
Tammeka on senise poole hooaja jooksul läbi ajanud ikkagi suhteliselt väikse mängijate arvuga, põhiraskust on kandnud 12-13 meest. Hooaja eel avaldasid lootust, et ehk tõstavad duubli noored jõulisemalt pead, kuid tundub, et liiga palju neid esindusmeeskonda siiski murdnud ei ole?
Sellega on ka nii ja naa. Praegu on Rait Läll ja Erko Litvjakov tegelikult ikkagi ennast mänginud esindusvõistkonna juurde, Läll on saanud viimastes mängudes ka pidevalt platsile. Eks tal läheb natuke aega, aga ma näen, et kindlasti need kaks meest on sellised mängijad, kellest võiks ka esindusmeeskonnale kõvasti kasu olla.
Samas nemad on kõigest 16-aastased. Kus on mõni aasta vanemad duubli mängumehed? Erki Mõttus esimeses ringis ikka sai platsile, kuid nüüdseks on selgelt pingimeheks taandunud.
Noh, Rasmus Tauts ja Martin Miller on vähe vanemad, 1997. aastal sündinud (muigab).
Aga eks see on võistkonnasisene konkurents, 11 mängijat saab platsile, lisaks saab teha kolm vahetust, kes antud hetkel on parem, need ka platsile usaldatakse.
Ma arvan, et duublist ... See ongi, et ühest vanusest viit-kuut mängijat loota on võib-olla natuke liiga palju. Ma näen, et duublis on 18-19-aastastel mängijatel potentsiaali jõuda ka esindusvõistkonda, kuid praegu pole nad selleks valmis.
Kuidas sa treenerina näed, milline on praegu meeskonna tahtmine ja vaimne pool? Eelmise hooaja punktid on juba praegu enam-vähem koos, Rakvere on selgelt viimane, ja kõrgliigasse püsima jäämine tundub suhteliselt kindel. Võib see alateadlikult meeste esitusi pärssima hakata?
Ma siiralt loodan, et meie võistkond on selline, kes ei rahuldu kaheksanda kohaga ja ei ole selle peale oma kaarte pannud, et see võiks olla meie lagi. Kuna tegu on noorte mängijatega, siis kindlasti on neil iga mäng tõestamisvajadus. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks me peaksime hetkeolukorraga rahulduma.
Mida oodata hooaja teisest poolest, mis algab laupäeval Tamme staadionil mänguga Pärnu linnameeskonna vastu?
Loodame saada oma mängumootori nii käima, et me mängiks hästi ja me ka võidaks mänge. Mitte ainult see, et me mängime hästi, aga tulevad kaotused. Tahame hästi mängida ja seeläbi ka punkte teenida.
Kas teie treeningud toimuvad nüüd vastaavatud Sepa jalgpallikeskuses?
Põhiliselt küll.
Kas see võib mingil määral teie esitusi ka mõjutada, et treenite kunstmurul, aga mängud toimuvad peamiselt ikkagi naturaalsel murul?
Eks seal mingi vahe võib kindlasti olla, kuid Tartus peale Tamme staadioni peaväljaku teisi muruväljakuid ei olegi. Alternatiiv antud hetkel puudub.
Premiumi liiga tabel poole hooaja järel
/nginx/o/2016/07/12/5611189t1h2171.jpg)