Võitnud kahes poolfinaalis NikeWomeni võistkonda, jõudis Tartu Ülikooli korvpallinaiskond üle pikkade aastate Eesti karikavõistluste finaali.
Ülikooli korvineiud tegid ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna võeti kips ära,» lonkab Liisa Juul TÜ korvpallinaiskonna treeningu ajal platsi servas, «juhtub spordis vahel.» Pole see naistekorvpall sugugi ohutum kui meeste oma, mõne arvates on see jõulisemgi.
«Väljaku ääres saab kõige parema pildi,» arvab naiskonna treener Gerli Odrusk, «on öeldud küll, et sellist pilti nagu naistekorvpallis meeste mängus ei näe. See on jah natuke teistmoodi, aga see-eest väga huvitav.»
Edukas hooaeg
Eriti huvitavalt on TÜ naiskonnal kulgenud viimane hooaeg. Peatreener igatahes ei mäletanud, kas ja millal ülikooli kossunaised üldse viimati karikafinaalis olla võisid. Ei saanud ta seda teada ka vanemate treeneritega konsulteerides.
«1991-1992 oli naistekorvpall ülikoolis veel väga kõva, siis oldi seal tipu pool, aga pärast seda tuli langus,» selgitab Odrusk. Nopitud on hiljem küll kolmandaid-neljandaid-viiendaid kohti meistriliigas ja karikavõistlustel, kõrgemale tõusuks pole jaksu ega õnne olnud.
Odrusk nõustub, et tänavust finaalipääsu võib pidada igal juhul ajalooliseks sündmuseks. Vähemalt 20 aastat pole nii edukat tähelendu olnud.
Odrusk ise hakkas naiskonnas pallima 2000. aastal, treeneriametit peab ta kolmandat hooaega.
Tagasihoidlikult ei pea ta karikafinaali tõusu enda teeneks. «Sel hooajal tuli meile väga häid mängijaid juurde,» pakub ta pigem põhjuseks. Tartusse on tagasi tulnud vahepeal USAs pallinud Katre Arniste ja Triin Teppo, Taanis ja Saksamaal oskusi lihvinud Heila Rosenfeld ning Eesti meisternaiskonnas Eclex mänginud Triin Mitt.
«Mul on eriti hea meel tüdrukute üle, kellega oleme aastaid mänginud, aastaid tappa saanud ja pole finaali asja olnud – nüüd on see lõpuks käes,» rõõmustab treener.
Eelmisel hooajal sai treenerit väljakul näha, ka tänavu on ta võistkonnas. Hiljutine põlveoperatsioon praegu siiski platsile ei lase.
«Ma pole ka nii kogenud treener, et mängida ja samas juhendada,» toob ta teise põhjuse, «mängijaid on piisavalt ja mul pole vaja väljakule trügida.» Üle aastate on TÜ naiskonna nimekirjas 24 mängijat. Mullu oli veel probleeme, et trennis viis viie vastu mängida.
Kuigi poolfinaalides saadi ülekaalukalt jagu NikeWomeni võistkonnast, ei leia Odrusk, et tartlased vastastest mäekõrguselt üle olid: «Esimene mäng oli väga tasavägine, teises, kodumängus saime rohkem oma mängu mängida.»
Homset finaali Raplas Tallinna Ülikooli vastu ennustab ta väga põnevaks ja pingeliseks. Tänavu on kohtutud kaks korda ja seis on 1:1. Tartlaste elu teeb keerulisemaks hiljuti pealinlastega liitunud kahemeetrine Eesti koondislane Valeria Kast.
Ühtlane tase
Tänavust naistekorvpalli taset peab Odrusk väga ühtlaseks, varasemail aastail oli vahe esimese ja tagumise otsa vahel tunduvalt suurem.
Meistriliigas jagab TÜ praegu 2.-3. kohta, eesmärk on finaalipääs, selle nimel tehakse kõvasti tööd.
«Tulge naiste mänge vaatama, need on väga huvitavad, pingelised ja tehnilised,» kutsub Odrusk. Järgmine kodumäng Audentesega on teisipäeva õhtul kell 19.