Tartu Peetri kirikus algavad orelimuusika kolmapäevad

Tartu Peetri koguduse muusikatöö korraldaja ja organist Anneli Klaus. Foto: Sille Annuk

Täna õhtul algavad Tartu Peetri kirikus orelimuusika kolmapäevad nii nagu ka kolmel eelmisel suvel rõõmuks klassikalise muusika sõpradele. Tartlastele ja Tartu külalistele esinevad Peetri koguduse muusikatöö juhi Anneli Klausi sõnul kaaslinlastest organistid ja ka nende kolleegid kaugemalt, kes oma reisidel soovivad erinevaid oreleid proovida.

Täna kell 19 annab Elke Unt kontserdi «B & B». Kavas on Böhmi, Buxtehude, Bachi ja Bruhnsi loomingut.

13. juulil on kavas kontsert «Arm ja lootus». Bariton Mattias Aabmets ja organist Tuuliki Jürjo esitavad vokaal- ja orelimuusikat barokist tänapäevani.

20. juulil mängib Marju Riisikamp orelilugusid vaimulikele tekstidele läbi aegade. Tekstid kavalehel soodustavad muusika mõistmist, meditatsiooni, mõtisklust.

27. juulil tuleb Peetri kirikusse ansambel Servimus Dominum, kuhu kuuluvad Anneli Klaus (orel), Kalle Loona (viiul) ja Helika Gustavson-Rätsep (sopran). Kavas on kontsert «Ma tõstan oma silmad mägede poole», kus kõlab Bachi, Händeli, Frescobaldi, Mendelssohn-Bartholdy, Sibeliuse, Miido ja Kapi loodud muusikat.

Orelimuusika kolmapäevade viimane kontsert on hoopiski neljapäeval, 4. augustil. Peetri koguduse oreli aastapäeval esineb oreliduo Mirella Dirminti ja Paolo Devito (Itaalia). Kavas Rameau, Vivaldi, Händel, Schubert jt.

Kõik kontserdid algavad kell 19. Sissepääs vaba annetusega oreli korrashoiu heaks. Orelimuusika kolmapäevi toetavad Tartu kultuurkapital, Eesti kultuurkapital ja Tartu linnavalitsus.

«Üle saja aasta vana Tartu Peetri kiriku Müllverstedt-orel on huvipakkuv nii mängijaile kui kuulajatele,» märkis organist Anneli Klaus.

Oreli ehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedt sündis 1834. aastal Windebergis Saksamaal. Klausi andmetel kolis ta Eestisse 1860. aastate algul.

«Müllverstedt ehitas oreleid põhiliselt Lõuna-Eestis ja Pärnu kandi kirikutes,» lisas ta. «Tema tuntus ulatus ka Venemaale. Müllverstedt ehitas nii kontsertoreleid, väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive. Kokku oli tema instrumente kaugelt üle saja. Säilinud on neist mängitaval kujul kümme, millest suurim on Tartu Peetri kiriku orel.»