Politseiauto sireen aitas sohu eksinud mehe tagasi kindlale maale

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei.
Politsei. Foto: Eeva Kaun

Jõgevamaal soos sihi kaotanud mehel võinuks minna õige halvasti, õnneks juhatas politseisõidukite sireen ta õigele teeotsale tagasi.

Teisipäeva pärastlõunal sai häirekeskus teate abivajavast 47-aastasest mehest, kes oli Tabivere vallas sohu läinud ning sihi kaotanud.

«Kohalik mees ja võiks ju lihtsameelselt järeldada, et küll tunneb kodukanti nagu oma käe sõrmi, aga see ei ole sugugi nii lihtne. Ka kõige kogenumad marjulised ja seenelised on neile tuttavas metsas sihi kaotanud ning tagasitee leidmiseks politsei abi vajanud,» kirjeldas Jõgeva politseijaoskonna piirkonnavanem Jana Õim.

Politseiniku kinnitusel sõltub abi jõudmise kiirus eksinuni erinevatest teguritest. Üks olulisemaid on see, kas metsas olijal on kaasas mobiiltelefon. «Vahetus suhtluses saame palju olulist teavet alustades otsingupiirkonnast kuni inimese tervisliku seisundini välja. See info omakorda määrab, millisel viisil on otsinguid mõistlik kõige tõhusamalt korraldada. Kas kasutada teejuhatuseks signaalrakette, otsida inimest linnulennult kopteriga, kammida maastikku inimahelikuga või ajada jäljele teenistuskoer,» selgitas Jana Hõim.

Sellel juhul hakkaski juhtum lahenema suuresti tänu sellele, et mehel oli kaasas mobiiltelefon. Politsei helistas abivajajale ning selgitas üle, kas mehe tervis on korras ning sidevahendi aku ikka korralikult laetud.

«Mees täheldas, et on lagendikul ning kuuleb eemalt sõidukite liikumist. Samal ajal kui patrullid suuna Koogi külale võtsid, jäi soos olija ülesandeks liikuda suunas, kust ta sõidukite liikumist kuulvat,» vahendas piirkonnapolitseinik. Mehel ei õnnestunud siiski ühtki teeotsa leida ning enam ei saanud ka häälte järgi aru, kuhu edasi minna.

Metsasalu juurde jõudnud politseinikud lükkasid sisse alarmsõidukite sireenid, mis on üks levinumaid viise eksinud inimestele õige suuna juhatamisel.

«Samal ajal olime telefonitsi ühenduses, sest ka politseinik saab telefonitorust kostuva heli järgi rahulikult hinnata, kas kõndija jõuab ikka sireenile lähemale. Umbes tund pärast otsingute algust silmasid politseinikud meest juba nende suunas vantsimas. Selgus, et ta oli jõudnud teisele poole metsa, umbes kolme kilomeetri kaugusele sisseminekukohast,» kirjeldas Jana Õim.

Juhtunule tagasi vaadates rõhutab piirkonnapolitseinik, et marjahuvilised, mükoloogid ja teised looduses seiklejad kindlasti laetud mobiiltelefoni kaasa võtaks ning vajadusel abi kutsuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles