Tartu veevärgi juht padusajust: selline on ilmselt uus reaalsus

Vihmasadu Tartus Foto: Kristjan Teedema

«Ka vanematest töötajatest ei mäleta keegi sellist sadu,» kinnitas pühapäevasest paduvihmast rääkides Tartu veevärgi juht Toomas Kapp. Ta lisas, et ilmselt saavadki sellised suured valingud olema kliimasoojenemise otseseks tagajärjeks ning et selleks valmis olla, tuleb hakata vee ärajuhtimise peale märksa tõsisemalt mõtlema.

Selline vihm peaks panema meid kõiki mõtlema, mida teha, et taolised valingud ei hakkaks ohustama inimeste elusid ja vara, selgitas Kapp. Tema kinnitusel arvestatakse tänavatelt vee ärajuhtimiseks ehitatavate sadeveesüsteemide puhul maksimaalselt 10 millimeetri sademetega tunnis. «Juba see on väga suur sadu.» Pühapäeva pärastlõunal tuli aga vähem kui veerand tunniga taevast alla 20 mm sademeid.

See tähendab, et Tartu linna territooriumile langes väga lühikese ajaga 780 000 kuupmeetrit vett, millest suurt osa ei suutnud maapind ja sadeveesüsteemid vastu võtta. Eriti täbarasse olukorda jäid nn kausid ehk sillaalused tänavalõigud, millest kuulsaim on Riia tänav raudteeviadukti juures.

Kusjuures Riia tänava alla paigaldas veevärk alles mõne aja eest meetrise läbimõõduga sadeveetoru. Lahkvool pole Kapi kinnitusel veel päris valmis ja seal hakkab tööle ka tagavaratoru. Kuid et nii jäme toru ei toiminud ka reservuaarina, paneb veevärgi juhti muretsema. Tõenäoliselt tuleb viadukti alla rajatava jalakäijate tunneli juurde rajada ka pumpla, et liigvett teist sadeveetoru pidi ära juhtida.

Kapp kirjeldas, kuidas kesklinnast Turu tänava lõpuni veetud betoonist kanalisatsiooni tunnelkollektor, mis mahutab 20 000 kuupmeetrit vett, täitus mõne hetkega. Samamoodi sai hoobilt täis Turu tänava lõpus asuva peapumpla reservuaar, mis on 36 meetrit lai ja 16 meetrit sügav ning mis mahutab umbes 3000 kuupmeetrit vett.

Vesi tõusis nii kiiresti, et veevärk pidi asuma pumplat päästma. Õnneks suudavad suured pumbad ka poole meetri vee all töötada ning kollektori klappide ava reguleerides õnnestus pumplas veetase normaliseerida.

«Küsimus on selles, mida me sajust õppisime?» rääkis Kapp. Tema sõnul näitab selliste sadudega toimetulek, et lahkveesüsteemide ehitus õigustab end. Nende ehitusega tuleb jätkata ja ehk ka senisest suuremas mahus. Kohe alustab veevärk sadeveetorustiku ehitust Vaba tänaval ning tulevikus peaks sadevesi minema mööda Tähe tänava alust betoonist kollektorit. Kanalisatsioonile on plaanis ehitada aga uus torustik. Samuti tuleb hakata üle vaatama varem ehitatud torustikke madalamates kohtades.

Vähe sellest, nii tänavate kui majade planeerimisel tuleb hakata arvestama sellega, et sadude intensiivsus kasvab ja lühikese aja jooksul tuleb ära juhtida väga palju vett, leidis Kapp. Ta lisas, et veevärk sai pärast sadu mitmeid abipalveid majaomanikelt, kelle keldrid olid vett täis. Puhas füüsika on see, et vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse ehk siis suur hulk vett lööb kanalisatsiooni tagurpidi tööle. Selle vastu aitab kanalisatsiooni tagasivooluklapp. Kes ihnusest või laiskusest pole raatsinud seda paigaldada, sai nüüd karistada.

Igal pool maailmas näeme me viimasel ajal ekstreemseid ilmaolusid, suuri sadusid ja uputusi, tõdes veevärgi juht. «Ilmselt ongi see uus reaalsus, millega me peame edaspidi arvestama.»