Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375

Toomemäel püsib varinguoht

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heliis Nemsitsveridze
Copy
Maalihke tagajärjed Toomemäel.
Maalihke tagajärjed Toomemäel. Foto: Marko Kohv

Eile õhtul Toomemäel lihkunud mäenõlva on päästekeskus piiranud ohulindiga. Jalakäijatel soovitatakse sellest paigast eemale hoida, sest augu kohal võib maapind edasi variseda.

Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi geogloogia ja minereoloogia õppetooli teadur Marko Kohv rääkis, et tekkinud auk võib kuivades või paduvihma jätkudes edasi variseda. Koos mäenõlvaga viis vesi kaasa teealust mulda, mistõttu on jalakäijatele mõeldud käimine alt osaliselt õõnes.

«Toomkiriku varemed ei tohiks ohus olla,» kinnitas Kohv. «Küll aga on näha purunenud nõlva teiste osade võimalikku ebastabiilsust. Järgmise sama suure vihmaga võib seega lihe laieneda ennekõike külgsuunas.»

Kohv märkis, et Tartus on selline lihe erakordne. «Toomemägi on ju kaua ühe koha peal olnud. Minu teada Toomemäel varasemalt maa liikunud ei ole,» ütles ta.

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja ei osanud veel öelda, millal ohutuslindid eemaldatakse, kuid kindlasti mitte enne, kui linn ja tennisekeskuse omanik on kõrvaldanud igasuguse varinguohu.

Täna hommikul olid esmased koristustööd nõlva alla jäävas Toome tennisekeskuses alanud. Tenniseväljakutele oli mäenõlvast alla uhutud suured muda- ja murutükid. Tennisekeskuse omanik Juhan Peedimaa rääkis, et hetkel saab muretult kasutada peaväljakut ning esimest väljakut. Teine väljak puhastatakse päeva jooksul. Kolmas väljak on kahjustatud kõige rohkem, puhastustöödeks võib kuluda paar päeva.

Peedimaa hinnangul sai lihe alguse mäe ülemisest osast. Samal meelel on ka Kohv. Tema sõnul lasi linn mõne aasta korrastada toomkiriku ja tennisekeskuse vahele jäävat kõnniteed nii, et ehitamata jäid drenaažid, mis suunaks vihmavee alla mujalt kui mööda ebastabiilset mäekülge. Seetõttu on edasiste lihete vältimiseks oluline suunata sajuvihmad mujale kui varisenud mäele: lisavesi võib tuua uusi varinguid.

Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak tunnistas, et kõnnitee all tõesti drenaaži pole. Ta ei osanud öelda, millal kõnniteed uuesti kasutada saab. Tema sõnul ei saa kõnniteed kindlustada enne, kui tennisekeskus on ära kindlustanud varisenud nõlva. «Peedimaa vastutab oma nõlva eest,» rääkis ta.

Haak ütles, et linnavalitsus teeb igakülgset koostööd nii tenniseväljaku omanikuga kui ka ekspertidega.

Märksõnad

Tagasi üles