Järjejutt liivlastest pääses uurimuste kogumikku

Uurimuste kogumik ja Liivimaa Kroonika esimese numbri lehekülg Eduard Vääri järjejutu esimese osaga. Foto: Raimu Hanson

Üks nimekaimaid liivi keele uurijaid ja liivi kultuuri tutvustajaid Eduard Vääri on oma missiooniga hiilanud mõistagi teaduskirjanduses. Äsja ilmunud kogumik «Liivi rahva keel ja meel» toob aga ära ka tema kaastöö seltskonnaajakirja Kroonika eelkäija Liivimaa Kroonika veergudelt.

Selline väljaanne tuli lugejate ette ajalehe Edasi (Postimehe nimi Nõukogude okupatsiooni ajal) pühapäevase vahelehena. Liivimaa Kroonika nr 1 väljus Tartu ülikooli peahoone vastas Ülikooli tänaval tegutsenud Hans Heidemanni nimelisest trükikojast 14. jaanuaril 1990.

Professori järjejutt

Samas ajalehenumbris hakkas ilmuma professor Vääri järjejutt «Liivlaste elust». Siinsete ridade ülestähendaja mäletab, et õpetlasest autor kirjutas oma artikli jagudena ja tõi need nõnda ka toimetusse. Nagu kokku lepitud, hoidis ta sellist stiili, mis oleks vastuvõetav ka teadusvälistele lugejatele. Viimane osa nägi trükimusta 23. detsembril 1990.

Eduard Vääri järjejutt tervikuna kuulub kogumikku «Liivi rahva keel ja meel». Seda esitleti nädal tagasi, 27. juunil Tartu ülikooli peahoones keelemehe Johannes Voldemar Veski päeva konverentsil. Just sel päeval oli Veski 143. ja eelmisel päeval Vääri 90. sünniaastapäev.

Esitlusel Eduard Väärist liivi keele ja kultuuri uurijana kõnelnud ning tema artiklikogu tutvustanud akadeemik Karl Pajusalu rääkis, et Vääri jõudis esimest korda Kuramaa liivi küladesse aastal 1948 tudengina. Ta kuulus soome-ugri keelte professori Paul Ariste juhitud esimesse liivlasi külastanud sõjajärgsesse ekspeditsiooni.

Paljudest väljaannetest

Kogumikust selgub, et liivi keele ja kultuuri uurimine jäi Vääri meelistegevuseks pärast esimest korda liivlaste külades käimist mitmeks aastakümneks.

Kogumiku saatesõnades on märgitud, et tema kirjutised möödunud sajandi teisel poolel liivi keelest, liivlaste ajaloost ja nende kultuurielust on ilmunud paljudes väljaannetes mitmel maal ja mitmes keeles. Vääri aitas trükki toimetada ka liivlaste emakeelset loomingut.

Raamatusse on koondatud tema eestikeelsed liiviteemalised artiklid, tutvustused ning liivlaste jutustused ja luule, mis on avaldatud tema vahendusel. Lugeda saab käsitlusi liivlastest, nende ajaloost ja keelest, kirjutisi liivi küladest ja muudest kohtadest ning teenekatest liivlastest.

Raamatu teine pool tutvustab üksikasjalisemalt liivi keelt ja selle uurimislugu käsitlevaid kirjutisi. Saatesõnadesse on lisatud, et koostajad on artikleid ja liivi tekste valides pidanud silmas laiemat lugejaskonda.

Kogumiku «Liivi rahva keel ja meel» on koostanud Ott Kurs, Tuuli Tuisk ja Eduard Vääri lesk Reet Vääri, toimetanud Ott Kurs, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk ja Mare Valge.

430-leheküljeline «Liivi rahva keel ja meel» ilmus emakeele seltsi toimetiste sarja 74. üllitisena.