Kliinikumi hanke kohtutee sai läbi

FOTO: Repro

Riigikohus otsustas mitte menetleda Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo kaebust ning lõpetas nii üle aasta kestnud vaidluse selle üle, kes hakkab projekteerima Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku uut ravikompleksi.


Projekteerimistööde rahvusvaheline riigihange kuulutati välja 2009. aasta suvel. Kuue pakkuja seast valis kliinikumi konkursikomisjon võitjaks OÜ Civen ja Soome firma AW2-arkkitehdit OY ühispakkumise.

2008. aastal valminud haiglakompleksi projekteerinud Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo vaidlustas aga otsuse ja riigihangete ameti vaidlus­­tus­­komisjon kuulutas kliinikumi valiku kehtetuks.

Riigikohtusse välja

Seejärel andsid OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY asja Tallinna halduskohtusse ning nõudsid omakorda riigihangete ameti otsuse tühistamist. Sellise otsuse ka kohus tegi. «Põhimõtteliselt tähendas see seda, et kliinikum oli võitjat välja kuulutades teinud õige otsuse,» kommenteeris kohtusaagat kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik.

Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo kaebas aga otsuse edasi ringkonnakohtusse. Kuna sealgi jäi esimese astme kohtu otsus jõusse, pöördus arhitektuuribüroo eelmise aasta oktoobris riigikohtusse. Selle nädala teisipäeval otsustas riigikohus asja mitte menetleda.

Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Eveli Kuklase sõnul riigikohus oma otsust põhjendama ei pea ning sellega peaks üle aasta kestnud vaidlus olema lõppenud.

«See on meile tõesti hea uudis, mis tähendab, et me saame hakata tegelema lepingu sõlmimisega,» ütles Kivastik ning lisas, et lepingu võiks allkirjastada juba lähinädalatel. «Praegu on täpset kuupäeva raske öelda, aga me püüame seda teha võimalikult ruttu.»

Ajakavast maas

Esialgse plaani järgi pidi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk valmima 2013. aasta keskel, nüüd on kogu protsess ligi kaks aastat edasi nihkunud. Juba ainuüksi uue ravikompleksi projekteerimine võtab aega umbes poolteist aastat. Kui projekt on valmis, saab kliinikum kuulutada välja riigihanke ehitaja leidmiseks.

«See on samuti rahvusvaheline hange ja peab üleval olema 52 päeva,» selgitas Kivastik ning avaldas lootust, et heal juhul võiks ehitusfirma olla nelja kuuga leitud. «Kuidas tegelikult läheb, on raske prognoosida, aga loodame, et vaidlustusi ei tule.»

Ehitus kestab umbes kaks aastat, mis tähendab, et uue ravikompleksi võiks kasutusele võtta aastal 2015. «See võiks olla reaalne aeg, sest Euroopa Liidu finantseering on meil olemas,» lausus Kivastik.

Projekti kogumaksumus on ligikaudu 50 miljonit eurot (780 mln kr), millest 32,6 miljonit  (510 mln kr) tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud on kliinikumi omafinantseering.

Moodne ravikeskus

Meditsiinilinnaku teise ehitusjärgu eesmärk on rajada uus ravihoone, millega viiakse lõpule hematoloogia-onkoloogiakliiniku koondamine Maarjamõisa. Uue onkoloogiakeskuse tähtsaimaks osaks on nüüdisaegne taristu kiiritus- ja keemiaraviks. Sama hoone kolmandale korrusele tuleb tõenäoliselt ka kardiokirurgia osakond, mis saab nii praegusest soodsama asukoha operatsiooniploki suhtes.

Lisaks hakkavad uues osas tööle sisekliinik ja mõned kirurgiaosakonnad. Teises ehitusjärgus rajatakse uus kompaktne taristu ka ühendlabori, patoloogiateenistuse ning verekeskuse jaoks.

«Praegu oleme projekteerimiseelses faasis – ülalnimetatud üksuste paiknemise plaanid on veel skemaatilised ja muudatused võimalikud,» täpsustas Kivastik.

Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur ütles, et teise etapi valmimine tähendab kahte suuremat muutust.

«Üks on kindlasti tehnoloogiline hüpe. Näiteks uus kiiritusravikeskus. Teiseks puudutab see kogu töökeskkonda ja haiglate olmet. Pärast seda pole meil ükski haige enam üle saja aasta vanuses majas,» lausus Siigur. «Aga meil on plaanis ju veel ka kolmas ja neljas etapp. Alles siis on meil enam-vähem euroopalik ülikoolihaiglale vastav töökeskkond.»

Tagasi üles