Pühapäeval meenutatakse Raadil Jaan Tõnissoni

Jaan Tõnissoni mälestuskivi Raadil, tema perekonna hauaplatsil.

FOTO: Kristjan Teedema

Jaan Tõnissoni selts kutsub rahvast 3. juulil kell 12 Raadi kalmistule, et Tõnissonide hauaplatsi mälestuskivi juures meenutada Jaan Tõnissoni ja kinnitada veendumust, et ideede ja aadete järele on vajadus ka tänapäeva heitlikus elus.

Jaan Tõnissoni seltsi juhatuse esimees Krista Aru tuletab meelde, et koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub tänavu seitsekümmend viis aastat ning et need, kes selles suves elasid, nägid maailma kiiret muutumist. Üksteise otsa kuhjusid traagilised sündmused: nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning uus maailmasõda.

«Inimesed kadusid ning kuigi lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei naasnud paljud neist kunagi,» rääkis Aru.

FOTO: Wikipedia

Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist (pildil), kahekordsest riigivanemast ja riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist.

Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba 1940. aastal ööl vastu 13. detsembrit, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.

Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud. On põhjust arvata, et Jaan Tõnissoni ei viidud Eestist ära, vaid ta lasti koos vähemalt kolmeteistkümne teise vangiga maha. Dokumendid selle kohta puuduvad, teadmata on ka tema matmispaik.  

Krista Aru tuletas meelde, et Jaan Tõnissoni enda soov oli puhata kord Raadi kalmistul, tema enda ostetud perekonna hauaplatsil.

Jaan Tõnissoni selts paigutaski eelmisel aastal Tõnissoni perekonna hauaplatsile Viljandimaalt Mursilt Jaan Tõnissoni sünnitalust  toodud ja kunstnik Ain Ilvese kujundatud mälestuskivi.

3. juulil kell 12 meenutatakse seal Jaan Tõnissoni Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga palve ja Tunne Kelami sõnadega.

Päev jätkub kell 13.15 Tartu kirjanduse majas ettekannetega Jaan Tõnissonist ja eesti keelest (Jüri Valge), Tartu ülestõusust 1941 ja tervishoiu muuseumi grupist (Kaia Leht) ning metsavendadest ja Suvesõjast aastatel 1940–1941 (Olavi Punga).

Pärast ettekandeid näeb filmi «Patarei ärkab ellu», režii Jaan Kolberg, stsenaarium Trivimi Velliste. Film on valminud sel aastal stuudios Navona ning kestab 30 minutit.

Tagasi üles