Jaanilaual troonisid piimatoidud

Kodus valmistatud karask. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Praeguse aja grillimispeo asemel oli vanadel eestlastel jaanilaual kõige tähtsam koht piimast tehtud toitudel. Selleks koguti nädal aega piima, et jaaniõhtul saaks pakkuda pidusööke jaanisõirast kohupiimakorpideni.

Jaanipidu oli karjaste ja kariloomade pidu, seega oli au sees oma karja piimast tehtud või, millest omakorda tehti munavõid ja murulauguvõid. Mõnel pool keedeti ka mune kaselehtedega roheliseks.

Jaanilaualt ei puudunud oma talu kohupiimast, võist ja munadest tehtud sõir. Seda võeti koos kohupiimakorpidega jaanitulele kaasa ja viidi külakostiks naabrite tulele. Kehtis reegel, et kõik toidud, mis tule juurde viidi, pidi ka ära sööma.

Tähtis oli, et enne jaaniõhtut oleks kõik söögid juba valmis, et kogu pere saaks pidu nautida.

Folklorist Terje Puistaja sõnul on parim toit aga jaanikarask ehk odrajahukarask. Ta ise teeb seda kiirelt ja lihtsalt valmivat maitsvat plaadikooki kas singitükkide või rosinatega.

Magusaks soovitab ta laisa inimese versiooni mulgi korpidest: saiaviilud katta kohupiima-munaseguga ja küpsetada ahjus.

Jaanitulele kaasa võetavate toitude nimistusse kuuluvad Lõuna-Eestis veel värske leib, sepik, koogid, sai, keedetud või praetud kanamunad, kohupiimapirukad. Omaette klassika on tuhakartulid, mida või ja soolaga süüakse.
 

Jaanikarask

1 l keefirit

1/2 tl soodat

Veidi soola ja suhkrut

1-2 muna

1 kl nisujahu

Tunde järgi odrajahu (tainas peaks olema hapukoorepaksune).

Lisaks: (praetud) sinki, kuivatatud õunu, rosinaid, hiljem võib peale panna juustu.

Küpsetada 200–250 kraadi juures vähemalt pool tundi. Mida paksem kiht plaadil, seda kauem küpseb. Pärast ahjust välja võtmist võib võiga üle määrida.

Tagasi üles