Arstid hoiatavad viina ja rohtude eest

FOTO: Corbis / Scanpix

Kella kahe paiku päeval plaanis ema oma 14-aastase poja koolist koju tuua. Poeg ütles, et soovib kell neli algavale klassiõhtule jääda. Kell 15.45 teatati emale, et tema laps lebab teadvuseta kooli WCs.


Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearstid Lea Maipuu ja Anneli Kolk ütlevad, et rängad lood teismeliste laste esimesest kokkupuutest alkoholiga on sagedasemad, kui nad sooviksid.

Ülaltoodud näite puhul selgus, et klassivennad olid tassinud poisi WCsse koolipargist, kus nad olid ta leidnud maas lamamas.

Et noormees teadvusele ei tulnud, helistati tema emale. Keegi lastest kutsus kiirabi. Alkoholist ei kõneldud sõnagi. Lapse üldseisund osutus raskeks, alkoholi kontsentratsioon veres oli kõrge, sõnalist kontakti polnud kannatanuga võimalik saavutada.

Kui noormees lasteintensiivraviosakonnas lõpuks teadvusele tuli, ei mäletanud ta juhtunust midagi. Alles hommikul orienteerus ta ajas ja kohas.

Kasvuraskused

«Tavaliselt on need korralike vanemate korralikud lapsed, kel on pealtnäha head sõbrad,» selgitab lasteintensiivraviosakonna vanemarst Lea Maipuu.

Laste läheduses on aga teisigi mõjutajaid. Keegi pakub fantat, millesse on valatud viina... Või metanooli sisaldavat salaviina. Või midagi muud.

Kui noor ei ole varem alkoholiga kokku puutunud, siis ta ei tunne ära, mis jook see on, ja tulemus võib olla ränk.

Laste närviarst Anneli Kolk toob teise näite, kus lapsed võtsid rohukapist taruvaiguviina, segasid sinna kommi sisse ja pärast õuest lund ka, et oleks nagu täiskasvanute kokteil. Ja jõid, et teada saada, mis see teeb.

Mõlemad arstid leiavad, et esimese alkohoolse joogi peaks noor inimene maitsma kodus koos täiskasvanutega. Muidu pakub seda talle keegi teine kusagil mujal.

Mürgistusohtlik aeg on nende sõnul ka koolivaheaja algus ja tunnistuste kättesaamine.

Kehvad hinded võivad lapse viia depressioonini ja tablettide neelamiseni. Siis on see paraku nende teadlik valik. Hirm, mis saab, mida vanemad ütlevad, on sedavõrd suur.
Aga on teisigi põhjusi tablettide neelamiseks.

Lasteneuroloog Anneli Kolk toob näite tüdrukust, kes ootas nii väga oma sünnipäeva ja tahtis ruttu-ruttu uinuda ning võttis sisse liiga suure koguse unerohutablette vanemate lauasahtlist.

Väikelapse ahvatlused

Laste elu esimene mürgistusohtlik aeg algab aga niipea, kui maimuke roomama hakkab. Üks ema märkas oma aasta ja viie kuu vanuse lapse peos tablette. Kaks tabletti sai ta kätte lapse suust.

Ehmatus oli suur, sest need olid vanaisa antidepressandid ehk amitriptülliinitabletid. Kui palju tüdrukuke neid alla neelata oli jõudnud, ei teadnud keegi.

Kohalikku haiglasse jõudes oli laps teadvuseta. Ta viidi üle kunstlikule hingamisele, talle tehti füsioloogilise lahusega maoloputus ja jäeti makku 10 grammi aktiivsütt. Edasiseks raviks suunati tüdruk Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivraviosakonda.

Väikelapse puhul tuleb arvestada, et mis talle ette satub, selle ta suhu pistab, hoiatavad lastearstid Lea Maipuu ja Anneli Kolk.

Väike inimene on maailma tundmaõppimisel väga uudishimulik – ta katsubki kõike suuga. Üks tablett võib aga tappa. Ohtlikud on südame- ja vererõhuravimid, anti­depres­sandid, valuvaigistid, südamerütmiravimid, diabeediravimid.

Vanaema ei pruugi ise märgata, kui tal tabletike vaibale pudeneb. Aga kui mudilane tema juurde külla tuuakse, leiab laps selle kergesti sealt üles ja paneb suhu. Ka võib väikelaps vanavanema kotist ise rohukarbi välja otsida, eriti siis, kui vanaema on sealt enne kommi võtnud.

Maipuu toob näite, kuidas laps sai mürgistuse gripiteede ohtrast kasutamisest.

Ema andis külmetunud koolieelikule gripiteed. Isa tuli koju ja ema lahkus ning isa andis samuti lapsele gripiteed. Hiljem selgus, et enne gripiteede joomist oli laps saanud palaviku alandamiseks paratse-tamooli. Tulemuseks oligi paratseta­mooli­mürgistus. Sest gripiteedki sisaldavad para-tsetamooli, pealegi täiskasvanule mõeldud annuses.

«Ka rauatabletid või rauda sisaldavad vitamiinid, mida kirjutatakse välja rasedatele, võivad väikelastele ohtlikuks saada,» hoiatab Maipuu.

Süsi aitab

Kuna arsti juurde jõudmine võtab tavaliselt aega, on ravimimürgistuste kodune esmaabi arstide soovitusel 0,5–1 gramm meditsiinilist sütt lapse ühe kehakilogrammi kohta. Seda tuleks püüda kiiresti koos mahla või jogurtiga lapsele sisse joota.

«Maoloputus tuleb teha siis, kui tegu on eluohtliku seisundiga või kui ei ole teada, mis tegelikult juhtus,» selgitab ta. «Meeles tuleb pidada aga, et süsi ei ole esmaabiks kodukeemia-, alkoholi- või raskemetallimürgistuste korral.»

Kodukeemia puhul tuleb arstide sõnul silmas pidada üldse seda, et puhastusvahendeid ei hoitaks lastele kättesaadavas kohas ja et neid ei valataks ümber näiteks limonaadipudeleisse.

Kõikide mürgistusjuhtude korral saab Eestis tasuta nõu mürgistusteabekeskusest telefonil 16 662. Keskuse veebikodu, kus on kirjas palju vajalikku teavet, asub www.16662.ee.

Tagasi üles